sisemistel vastuoludel. USA ja Briti vägede käest lüüasaamine kahandas kahandas Mussolini populaarsust, mis viis lõpuks tema kõrvaldamisele võimult. 5. Mis võimaldas Punaarmeel edu saavutada? Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee. Näiteks Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. a murdelahingus sundis Punaarmee sakslased pealinna alt taganema. Kolmandaks õõnestas vastupanuliikumine Hitleri sõjamasinat. Näiteks võib tuua 1944. a Poola sündmused. 6. Hinnake vastupanuliikumise rolli Hitleri sõjamasina purustamisel.
Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka sisemistel vastuoludel. USA ja Briti vägede käest lüüasaamine kahandas kahandas Mussolini populaarsust, mis viis lõpuks tema kõrvaldamisele võimult. Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee. Näiteks Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. a murdelahingus sundis Punaarmee sakslased pealinna alt taganema. Kolmandaks õõnestas vastupanuliikumine Hitleri sõjamasinat. Näiteks võib tuua 1944. a Poola sündmused. 7. Milliseid valikuid tuli inimestel teha okupeeritud aladel ? Näited. 8
soodsamalt olid jumalad meelestatud. Nimetatud ennustusviise kasutasid roomlased iga suurema ettevõtmise eel. Kuid eriti tähtsatel puhkudel võis appi võtta ka nn sibülliraamatud. Sibüll oli pärimuse järgi kreeka soost naisennustaja. Omal ajal olevat Kyme sibüll müünud viimasele Rooma kuningale kolm Rooma tulevikku käsitlevat papüüruserulli raamatut. Sellest ajast alates hoiti neid Kapitooliumil ja uuriti üksnes senati korraldusel Rooma riigile kõige otsustavamatel ja vastutusrikkamatel hetkedel. Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine I sajandil eKr alistati Rooma ülemvõimule Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide eradlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamises. Alles oma
innukamalt nad teri nokkisid, seda soodsamalt olid jumalad meelestatud. Nimetatud ennustusviise kasutasid roomlased iga tähtsama ettevõtmise eel. Kuid eriti tähtsatel puhkudel võis võtta appi ka nn. Sibülli raamatud. Sibüll oli pärimuse järgi kreeka soost naisennustaja, kes omal ajal müünud ühele rooma kuningale kolm Rooma tulevikku käsitlevat papüüruserulli. Sellest ajast alates hoiti neid Kapitooliumil ja uuriti üksnes senati korraldusel Rooma riigi jaoks kõige otsustavamatel ja vaastutusrikkamatel hetkedel. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 – 30 eKr Rooma vabariik tekkis siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik ja ta vastas seetõttu eelkõige linnriigi valitsemise vajadustele. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel. Esiteks, kodanikel pidi olema võimalus võtta isiklikult osa riigiasjade otsustamisest. See aga eeldas elupaika Roomas või selle läheduses, mis võimaldanuks pidevalt osaleda