20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Otsest näidet kaalutlusõiguse rakendamise võimaluse kohta PakS-es ei leidnud. ________________________________________________________________________ ¹ Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354 16 10. JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PAKENDISEADUSES Õigusnormid on kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreeglid, millede mittetäitmise korral on ettenähtud juriidiline vastutus. PakS sisaldab süütegusid, millede eest on sätestatud vastutus väärteomenetluse korras ehk tegemist on haldusõigusliku juriidilise vastutusega. PakS §-des 2732 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156;
Arusaamine tuleb aga paljuski tõlgendamise abil. Nii kuulub jurisprudentsi küsimus õiguse tõlgendamisest ja rakendamisest kui dialektilisest protsessist. Jurisprudents abistab otsustajaid üksikjuhu õiglase lahenduse otsingul. Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid. Ühe või teise juriidilise otsustuse tulemuslikkus sõltub paljus sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õigusnormi tekst formuleeritud. Täpsus ja arusaadavus ei piirdu ainult reguleeritava käitumise liigi ja määra kirjeldamisega. Õigusnormist peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg. Ihering on öelnud, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg [1, lk. 189]. Seadusandja poolt formuleeritud õiguselt oodatakse lihtsust ja arusaadavust
2.Planeerimise meetodid 2.1.Strateegiline planeerimine: *turu segmentimine; *analüüs: tootmiskulud-tootmismaht; *toote elutsükli analüüs; *ressursside paigutamise analüüs; *SWOT-analüüs; *viie jõu mudel; *programm “Kasumit kindlustava strateegia valik”. 2.2.ettevõtte otsustusteooria – planeerimise põhiprobleem on informatsioon, seetõttu on välja töötatud ettevõtte otsustusteooria. Hinnatakse kindlaid ootusi, tõenäolisi ootusi ja riske. Otsustamisreeglid oleksid järgmised: *otsustamine kindlate reeglite korral; *riskiga otsused; 53 *otsustamine ebakindlates oludes, ei tea sündmuse toimumise tõenäosust. Kasutatakse reegleid: – a) minimaks - valitakse halbadest alternatiividest see, mille kahju on kõige väiksem ; b) maksimaks – valitakse vastuvõetavatest alternatiividest
See tekitab küsimused, mida lugeda üldtunnustatud põhimõteteks, mida normideks ja kuidas on võimalik nende otsene kohaldamine. Lisaks ei selgu sageli seadusest mõne mõiste tegelik sisu – kui on jõutud sellise üldistustasemeni, kus samasuse kindlakstegemine raskendatud. Samas on loomulik, et on vastuolud õiguse üldise iseloomu ja sellest tuleneva mõistete ebatäiuslikkuse vahel, sest õigus peabki andma piisavalt üldised otsustamisreeglid. Siiski jagab Narits Eesti tegevjuristide muret selle kohta, et Eesti õiguskorras peaksid seaduste tekstid sisaldama rohkem legaaldefinitsioone, et praktikutel oleks kergem kiiresti muutunud ühiskondlike ja õiguslike suhete üle otsustada. 2) Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et
annaabi.ee 
