a. Valik järgneb, kui on teada, mis juhtus. b. Analüüs kui õiguse tõlgendamise etapp. 3. Õigusele vastava otsustuse tegemine otsustus vormistatakse õiguse rakendamise aktina. · Õiguse rakendamine on teatud tegevused, millele on oma ajaline ja ka loogiline järjekord. Õigusnormi valik ja analüüs · Rakendamiseks vajaliku normi leidmine on alguspunkt õigusele vastava tagajärje rakendamiseks. · Juhusenormi leidmisest algab tee otsustamisnormini. Õiguse tõlgendamine ehk õiguse mõtte enda jaoks selgeks tegemine. Õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs · Õiguskord ei ole täielik. · Rakendaja peab täpsustama, austades stabiilsust, paindlikkust, mis viib tõlgendamise. · Kui seadusandja ei tunne keele võimalusi, siis võib juhtuda, et õiguskord on mittetäielik. · Keele enda probleemid võivad ka kaasa tuua mittetäielikkuse.
määrusega vaid seadusega. Kuldreegel: üleval seisev norm tähistab alamal seisva normi, aga õiguse rakendamise käigus tuleb leida kõigepealt kaasuse norm ehk juhuse norm, mis siis antud ajahetkel on kõige sobivam ja loomulikult kehtiv (oleme leppinud et see asub all). See saab olema aluseks, kuna see peegeldab kaasust kõige paremini. Üleval olev norm on rahvusliku õiguskorra püramiidis ülevalpool ning formaalselt nullib ära all oleva normi. Kaasusenormist peame jõudma otsustamisnormini. Peame jõudma lahendusnormini läbi argumentide all oleva normini, mis paremini peegeldab tegelikkust. Normi kehtivuse kontroll on ühte kanti pidi formaalne kontroll, teist kanti pidi tekivad probleemid kas norm sisaldab ikka õigust. 1.2. ,,rakendamisküpsuse" kontroll. Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsele elulisele asjaolule peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnorm tuleb õigesti tõlgendada.
Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama asjaolusid (väärtusi), mis aitavad jõuda õigusele vastava otsuseni. Samas ei saa juhusenormi ennast a priori kõrvale heita. Kui leiame positiivsest õigusest normi, siis tuleb see tõlgendades endale selgeks teha ning sellest tulenevalt teha juriidiline otsus. Õigus on nagu kummipael seda saab venitada ja kokku suruda.
Väärtusjurisprudentsi kohta on väidetud, et ta on 20. sajandi jurisprudents. Eesti ühiskonnas on jõutud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud üsna teravalt päevakorrale. Väärtused peaksid endast kujutama seaduse mõtet. Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid Tänapäeval töötab Õteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega
annaabi.ee 
