ja tunnustamine. 7. Õigusnormide tõlgendamine ja tõlgendustulemuste põhjendamine. Eristatakse: 1. Teaduslik tõlgendamine õigusteadlaste poolt ei pea silmasüksikjuhtumeid, huviorbiidiks ontüüpolukorrad 2. Mitteteaduslik tõlgendamine -tõlgendamine kohtumõistmisel jahalduslikul rakendamisel. Mõlemal puhul aga tõlgendamiseteoreetiline mall ühesugune Kodanikul on: · Õigusturvanõue · Õiguskaitseootus Otsustajal (kohtul, ametnikul) on: · Otsustamisvõime · Otsustamiskohustus Otsustajal on seetõttu põhjendamisvastutus Otsuste põhjendamine mõjub kahes suunas : 1. Õigustab e. legitimeerib otsust 2. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodanike usaldust organisatsiooni vastu
St ametnikule õiguse poolt antud mänguruumi. Diskretsioon jaguneb: * otsustusdiskretsioon – ametnikule või ametiasutusele on antud õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte * valikudiskretsioon – vastavas normis nähakse ette 2 või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge, ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida 1 neist Sõnastus on teistsugune: sees on sõna „võib”, „on õigus” vms. Ametnikul lasub otsustamiskohustus, otsustus mänguruumi ulatuse kohta on õigusest tulenev. Ametnik peab valima kõige paremini tegelikkusega sobiva koha ja seda osa rakendama. Negatiivne – kui ametnik ei oska otsust ratsionaalselt teha. Ametnik saab mänguruumis diskretsioonivolitust kuritarvitada. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm on kindla käitumise mastaap, „etalon”. Selles kirjas olevaid elulisi asjaolusid nimetataksegi juriidilisteks faktideks. Juriidilise fakti tähenduse saab
Jura novit cura kohtumõistmissüsteemid on üles ehitatud põhimõttele, et kohus tunneb seadust. Seda põhimõtet võib tõlgendada mitmeti: 1) hageja ja kostja kohustuseks ega õigusekski protsessis ei ole selgitada kehtiva seaduse sisu. Räägivad vaid asjast; 2) kohus ei ole kohustatud võtma vastu informatsiooni õiguskorra sisust; 3) kohus peab tundma õigust professionalselt, ka vastuolulistel juhtumitel, ja tal on otsustamiskohustus. Kuid võib siiski vastu võtta ka asjaosalise pakutud selgitust õigusküsimuses. See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse. Kui juridiilise asjatundlikkuse kasutamist takistatakse, siis kasvab põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste
allikad. Nagu A.Aarnio märgib, on “...kohus üks osa riigi sunniorganisatsioonist. Selles rollis on kohtunikul otsustamisele tulevate asjade suhtes otsustamisvõim. Võimukasutuse vastujõuks on temale säilitatud siiski ka otsustamis-kohustus. Kohtunik ei saa keelduda otsustamisest selle põhjendusega, et asi on raske, ega ka – viidates raskusele – lükata otsustamist edasi määramatusse tulevikku.” (Aarnio, lk 144 – 145). Otsustamiskohustus tuleneb lahusvõimude süsteemis kohtuvõimu selliste printsiipide koostoimest nagu kohtuvõimu separatsiooni ja õigusemõistmise monopoolsuse ning obligatoorsuse printsiibid. Õigusriigi tingimustes on seaduslikkuse ja üldtunnustatud väärtuste küsimustes viimane sõna sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka
annaabi.ee 
