(Vagiste, 2005, lk 96) 9 KOKKUVÕTE Antud referaadi teemast sain endale suhteliselt kasulikke näpunäiteid konfliktidega toimetulemiseks. Referaadi koostamise ajal ei tulnud ette mul konflikte, mida analüüsida ning lahendada ja nendest järeldusi teha, kuid kindlasti proovin neid näpunäiteid tulevikus rakendada. Konflikti tüüpide alt sain teada, et inimene on võimeline isegi iseendaga konflikti minema ja, et see põhineb kõigest inimese otsustamatuses. Konfliktide lahendamisest sain teada, et tuleb alustada sisetööst ning seejärel asetada ennast teise inimese olukorda. Nii võib saada konfliktist hea ülevaate ja seeläbi on lahendus ka kergem tulema. Mittesüüdistav suhtlemismudel avaldas mulle suurt muljet, kuna osades olukordades ei osanud leida lauset oma arvamuse avaldamiseks ilma, et sellest tekiks konflikt. Kindlasti proovin rakendada oma suhtluses antud lauset ning loodan, et antud info läbitöötamine lükkas mind
KODUSÕDA JA HUKKAMINE Kodusõda jaotas inglased kahte leeri. Kuningat pooldasid aadlikud ja kiriku tegelased. Parlamenti toetasid tööndusega tegelev keskkiht ja ka puritaanid. Parlamendi vägede ees otsa valiti Oliver Cromwell. Ta oli äärmuslik puritaan. Parlamendi väed olid hästi varustatud ja neile maksti palka. Kuningas otsustas rünnata Londonit, kus asus parlament. Siiski jäid väed Oxfordi, millest sai kuningameelsete keskus mitmeks aastaks. Charlesi on süüdistatud otsustamatuses ja õigustatult, sest kiire tegutsemise korral oleks ta võinud Londoni juba 1642. aastal vallutada ning kodusõja enda kasuks lõpetada. Samal ajal koondaski parlament vägesid. Sõja algul olid Charlesi väed küll edukamad, aga nad ei suutnud parlamenti alistuma sundima. Kuninga mõtted olid hajutatud, sest ta pidi samal ajal mõtlema oma lapse ootel naisele, kes oli naasnud Inglismaale. 1644. aastal lahkus Henrietta- Maria taas Inglismaalt ja Charles ei näinud teda enam kunagi.
Enamik ohvitsere pärines uusaadlist, kuid mõned kolonelid olid pärit ka lihtrahva seast. Uues armees kehtis range distsipliin, nii et keelatud oli isegi vandumine. Relva kaotamise või vahipostil uinumise eest ootas surmanuhtlus. Võitlusvaimu pidi sisendama puritaanlik eluhoiak. Päev algas ja lõppes palvusega. Cromwell sai tuntuks juhtlausega: "Looda Jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv." (4) 3.2. Parlamendi võit kodusõjas Charlesi on süüdistatud otsustamatuses ja võib-olla õigustatult, sest kiire tegutsemise korral oleks ta võinud Londoni juba 1642. aastal vallutada ning kodusõja enda kasuks lõpetada (4). Kuid nüüd konflikt üha venis ning parlament sai aega vägesid koondada ning neid reformida. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada ei Londonit ega saavutada muul moel strateegilist võitu, mis oleks parlamendi alistuma või järele andma sundinud. Charles ise muutus üha ebalevamaks,
loobuvad teoorjusest ja kümnistest, talupojad kuulutatakse vabaks, nii ka linnakodanikud ja press. · Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo. · 5. oktoober 1789 rahutused Pariisis algavad. · Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles' poole teel. · Koos Pariisi saadiku doktor Guillotin'iga külastab giljotiin esimest korda õukonda. · Lafayette lubab kuninga julgeoleku eest valvata, kuningas teatab, et ei kavatse Rahvuskogust eemalduda. Monarhia surnuvanker · Naiste ja naisteks riietatud meeste rügemendid tormavad keset ööd kuninganna eluruumide poole. · Rahvas nõuab kuninga pöördumist Pariisi.