4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr h otsustab kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsioonivead Küsimus sellest, kas h on d teostanud veatult tekib siis, kui on täidetud d n eeldused (esinevad f asjaolud, mis annavad aluse d teostamiseks. D vigade rühmad: · d mittekasutamine kui h loeb end olevat seadusega seotud ja seepärast ei kasuta ka seda õ, kuna ei saa aru, et seadus on talle andnud d teostamise volituse. Või kui h ei kontrolli ja ei kaalu d n rakendamisel kõiki võimalusi, mis talle on otsustamiseks
d. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr – vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr – haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). 4. Otstarbekus – seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid 14 a. Valikudiskretsioon – kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b. Otsustusdiskretsioon – kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada.
4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine
4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr haldusorgan otsustab, kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena näivate abinõude vahel või loobuda üldse vastavast tegevusest. Otstarvekuse aspekti kohtud ei kontrolli. Diskretsiooni liigid a) valikudiskretsioon - Kui on olemas teokoosseis, on haldusorgan kohustatud ühte õiguslikku tagajärge rakendama. Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel. b) otsustusdiskretsioon - Kas õiguslikku tagajärge rakendada või mitte, on haldusorgani otsustada. Diskretsiooninormi tehniline formuleerimine
annaabi.ee 
