täidavad kindlat funktsiooni ja on keerulised, siis see on üsna hämar sarnasus. 3. Ühistöö argument • Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu väiksemat jumalat, kes üheskoos lõid maailma. • Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid, kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele • Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). • Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 5 Kreatsionism • USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille kangemate versioonide
hea? Kui maailm peegeldab Jumala loomust, siis pole Jumal hea. Kurjus võib olla moraalne (mida inimesed üksteisele teevad) või naturaalne (mis juhtub looduslikel põhjustel nt looduskatastroofid) Ühistöö argument – argument ei tõesta monoteismi, maailma võisid üheskoos luua mitu jumalat. Klassikaline kriitik: David Hume. On ka alternatiivseid seletusi otstarbekohasusele: Darwin osutas looduslikule valikule, mis seletab ilma kavandajale viitamata ära eluslooduse otstarbekohasuse. (mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming) USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, mille rangemate versioonide järgi pole evolutsiooni toimunud, liigid on loodud valmiskujul, universumi vanuseks vähem kui 10 000 aastat. Kosmoloogiline e algpõhjuse argument Keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja
Esindaja: William Paley. KRIITIKA: Kes kavandas kavandaja? Nõrk analoogia. Kurjuse probleem. Ühistöö argument. Klassikaline kriitik: David Hume (1711-76) Kes kavandas universumi kavandaja (Jumala)? Kui kavandaja (“disainer”) lihtsalt “on”, siis miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla? Nõrk analoogia Argument toetub liiga nõrgale analoogiale looduslike ja tehisobjektide vahel. Kurjuse probleem. Ühistöö argument Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele (evolutsiooniteooria). Kreatsionism 2) Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Täpsemalt Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused
Järelikult on küsimus UGK tekkimisest ja tähendusest lahtine. Nagu eespool juba märgitud vastab mõnele aminohappele 1 koodon, enamusele 2 või 4, aga mõnele koguni 6 koodonit (alternatiivsete koodide puhul kuni 8 koodonit). On selge positiivne seos aminohappe valkudes esinemise sageduse ja nendele kooditabelis vastavate koodonite arvu vahel, mida sagedamini esinev aminohape, seda rohkem vastab talle koodoneid (vt. joon. 9.2). Ka see fakt viitab koodi otstarbekohasusele ja seega evolutsioonilisele optimiseeritusele e. pikale evolutsioonilisele ajaloole. Valguahelat kodeerivad koodonid on järjestikku. Seetõttu on võimalik sama mRNA järjestust tõlkida valguks kolmes erinevas "lugemisraamis". Näiteks järjestus: AUGGCUUCGCUCAA, tähendab esimeses lugemisraamis (alustades lugemist esimesest koodonist, AUG) Met-Ala-Ser-Leu, teises raamis (nimetatakse ka +1 raamiks) on järjestus: UGGCUUCGCUCA, mis vastab valgujärjestusele: Cys-Leu-Arg-Ser,
Kurjus: 1) moraalne, 2) naturaalne 96. Ühistöö argument · Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu väiksemat jumalat, kes üheskoos lõid maailma. · Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid,kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. 97. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide tekkimine, 1859) looduslikule valikule. Looduslik valik seletab ilma kavandajale viitamata teaduslikult ära eluslooduse näiva otstarbekohasuse (eesmärgipärasuse). · Mõned teistid aga väidavad, et evolutsioon ise on Jumala looming. 98. Kreatsionism USAs konkureerib darvinismiga kreatsionism, see on vaade, mille
annaabi.ee 
