Uued ja eksperimenteerimisjärgus olevad otsisüsteemid. 1. Wolfram Alfa http://www.wolframalpha.com/ - on arvutuslike teadmiste mootor või siis vastuste mootor. Eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kõigile kättesaadavaks. On-line teenus mis vastab faktilistele päringutele. Käivitatud 18. 05.2009. Wolfram Alfas on kirjutatud 15 miljonit rida matemaatilisi koode ning ta töötab üle 10 000 protsessoriga. Andmebaas hõlmab praegu sadu andmekogusid. Partneriteks on Dextera
- Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid - intelligentsed agendid Kataloogid tavaliselt inimeste poolt loodud (kategooriatesse paigutatud veebilehed) Programm ehk ämblik teostab mehaanilist indekseerimist, lehtedele liikumiseks kasutab viiteid, tekitab indeksi. Otsirobotid jagunevad: 1. teenuse järgi: o WWW otsisüsteemid o Usenet'i otsisüsteemid (otsib uudisgruppide materjalidest) o FTP otsisüsteemid (Archie) 2. otsitava temaatika järgi: o universaalsed otsisüsteemid o temaatilised otsisüsteemid 3. geograafilise piirkonna järgi: o globaalsed otsisüsteemid o lokaalsed otsisüsteemid 4. otsitava keele järgi Temaatilised kataloogid: 1
mitmel viisil, nt virtuaalkülastused (veebisaidi seanss), pöördus lehele (kasutaja poolt külastatud veebilehed) ja e-sisuüksused (teavik, pilt või muus vormingus üksus). Kuigi iga tarkvaraprogramm analüüsib logifaile erinevalt ja kasutab erinevat analüüsitüüpide terminoloogiat, siis on raamatukogude jaoks oluline teada, kuidas nende analüüsitarkvara programmid töötavad ja määratlusi kasutatakse. Otsisüsteemid · Raamatukogudes on uueks kasvavaks trendiks saanud ühendatud otsingut toetavate süsteemide või portaalide kasutuselevõtt. Need programmid võimaldavad kasutajatel ühe otsiliidesega otsida kogu raamatukogu elektroonilise kogu hulgast. Ühendatud otsingut võimaldavad süsteemid on oluliseks edasiminekuks, lihtsustades kasutajate juurdepääsu raamatukogu elektroonilistele kogudele. (vt Eesti Rahvusraamatukogu) Vaieldavusi elektrooniliste kogude
infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid. Liisaks sellele on veel neljas- andmebaasid, asutuste kodulehed, raamatukogu lehed. Neid kõik otsingud on erinevad ja sellepärast on hea kõike nendega tutvuda ja siis alustada oma tööd. 4) Teadusartikkel annab meile ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Veel teadusartikkel sisaldab referaati, sisukokkuvõtet ja bibliograafiat. Teadusajakirja tunnused: · ajakirja sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine;
· täistekstandmebaas 32. Mis on bibliograafia? · Trükiväljaandmed, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. 33. Nimetage bibliograafia liigid. · Rahvusbibliograafia · Erialabibliograafia või teemabibliograafia · Tutvustusbibliograafia · Ühe ajakirja bibliograafia või registrid · Raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 34. Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? · Otsisüsteemid ehk otsingmootorid · Teemakataloogid · Portaalid 35. Mis on teemakataloog? · Süstemselt korrastatud ja rühmitatud teemalinkide hierarhiline loetelu 36. Nimetage teemakatalooge (3) · Neti.ee · Inute veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale · www.yahoo.com 37. Mis on Internet? · Internet on võrkude võrk · Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus 38. Millal ja millest sai Internet alguse? · Sai alguse USA militaarringkondadest
sälkkaart(kus iga kaart on üks teavik). Zatocoding oli kodeerimis süsteem mehaaniliselt sorteeritavate servmulgustusega kaartide jaoks. Mikrofotograafia: rull, lõimikmikrofilm, mikrofiss otsing mikrofilmilt. MEMEX memory exender seda iseloomustas vaimsete protsesside tehislik kopeerimine, ideede seostamine, informatsiooni säilitamine mikrofilmidel, informatsiooni kiire kättesaadavus, skänner ja viitatega kokkuvõtvad temaatilised lehed. Erinevad offline otsisüsteemid (WALNUT, MEDIA, MIRACODE) Magnetsalvestusmagnetlindiotsing (UNIVAC, Index Seacher) Vahendusinformatsiooni väljaanded referaatajakirjad, perioodika kataloogid, teadustööde aruannete kataloogid, teadusinformatsiooni kättesaadavus, infoväljaanded mikrofilmide kohta, signaalinformatsiooniväljaanded. 11. Kirjelda informatsiooni talletamist ja otsingut visuaalkaart ehk silmikkaartotsisüsteemis?
annaabi.ee 
