Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"otsisüsteem" - 7 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Uued ja eksperimenteerimisjärgus olevad otsisüsteemid

Educational Site for Kids ­ Science, Brain(Human anatomy), How your brain works, Anatomy of the brain, Brain definiton, You brain and nervous system, Brain science, Brain function, Brain training, Brain rules; kasutajasõbralikkus - väga kasutajasõbralik; otsinguvõimalused ­ märksõna järgi , saab otsida kuupäeva järgi, kategooria järgi, tähestiku järgi; tulemuste esitamine ­ väga selge ja arusaadav, hinnang otsivahendile - positiivne,.Mulle see otsisüsteem meeldib,sest seal on kergem liigelda ja otsingutulemused on ka paremini arusaadavamad. 3. Cleverbot - http://www.cleverbot.com/ - on veebirakendus , mis kasutab tehisintellekti algoritmi inimestega vestlemiseks. Seal toimub üle 150 miljoni vestluse. Cleverboti vastuseid ei ole programmeeritud. Tulemuste hulk ­ piisavalt tulemusi; otsingu kiirus - suhteliselt kiire; tulemuste vastavus päringule - vastused on jube kahtlased( küsisin inimese käest et kas

Infoteadus → Allika?petus
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Infot kasutamine

e, aga ta peab kogu aeg täpsustada kust ta võttis oma infot(autor, raamat, päev, aeg j. e ) 8) Boole`i operaatored kasutatakse detailsemate otsingute puhul ja need näitavad otsingumootorile, kuidas kasutada erinevaid otsingus sisalduvaid termineid. On erinevad Boole'i tüüpi operaatorid- AND (hõlmab mitut mõistet), OR (muudab otsingu laiemaks), NOT (ta jätab otsingutulemustest dokumente välja). Sõnade kärpimine- kasutades tärnikest * sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme, näit employ*, saad vastusesse ka employment, employer, employee Metamärgid - kasutades küsimärki ? või tärnikest * sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme. Kui kasutad fraasiotsingut, aseta fraas jutumärkidesse, näit "mobile phone". 9) inimene.ee EBSCOhost Web Compendex Web of Science Ajaleheartikli otsing andmebaasist ISE 10) Autoriõigustega teoste kasutamine:

Informaatika → It
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline ­ tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...

Informaatika → Infohankesusteemid
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mis on Internet?

1989 oli Internetiga ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000 alamvõrku. Alamvõrk kujutab endast teatud omavahel ühendatud arvutite kogumit, mille kõige lihtsam näide on ühe kooli arvutid. Need on omavahel ühendatud LANi. Aga samas ühenduvad needsamad kohtvõrgu arvutid serveri kadu laivõrku, ehk siis Internetti. 1990-ndate alguses töötati välja info otsimise süsteem Archie, sellele järgnesid kohe rakendused WAIS, Gopher (ja selle otsisüsteem Veronica) ning WWW. Veebi e. WWW mugavamaks kasutamiseks loodi programm Mosaic, mida võib pidada tänapäevaste hüperlehtede sirvijate ehk brauserite eelkäijaks. (Riim 2002, lk. 17)Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks. 1994 liitis Internet umbes 10 000 erinevat alamvõrku ning sellel oli ligi 20 miljonit kasutajat rohkem kui 70 eri riigist.1996. aasta jaanuariks oli Interneti

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Fakte raamatukogu ajaloost

Soidla. o Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni 2009. aastal ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamu keldrikorrusel. · 2008 o 30. jaanuaril sõlmis ülikool ehituslepingu Oma Ehitaja AS-iga raamatukogu uue hoone ehitamiseks o Alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimesena valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem (Avakogu juht) o Ülikooli muuseumi töö taaskäivitamiseks otsustas ülikooli juhtkond anda muuseumi raamatukogu alluvusse o Tehnikaülikooli 90. juubeli raames ilmusid bibliograafiaosakonna koostatud raamatud "TTÜ professorid läbi aegade" ja "Factum mente et manu. Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008" o Raamatukogu kauaaegse direktori Konrad Kikase 80. sünnipäevaks ilmus kogumik "Verba volant, scripta manent. Viis

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.

teatasid W.Davis, A.Seidell, R.H.Draeger ja C.R.Barnett teenuse Bibliofilm Service käivitumisest. Teenus pakkus mikrokoopiaid teaduskirjandusest ja mikrofilmi lugereid. ADI 1946a. avaldas ADI esimese osa väljaandest Catalog off Auxiliary Publications in Microfilms and Photoprints. Viidati ligi 2000 dokumendile ja ajakirjale, mis olid kättesaadavad mikrofilmina. Current Contents Infoväljaanded mikrofilmide kohta. Dialog 1967.a hakkas tegutsema USA rahvuslik online otsisüsteem. Alustati 1965.a R. K. Summiti juhtimisel ning NASA toetusel ja väljatöötatav süsteem kandis nime RECON (Remote Console). Süsteem käivitus täielikult 1969.a ja oli ka maailma esimene online infootsisüsteem, mida kasutati globaalselt ja mis sisaldas palju erinevaid andmebaase. 1972.aks oli ta üheks USAs kommertslikuks online süsteemiks, mis sai üle USA kättesaadavaks ja tuntuks. Dialog oli esimene online otsiteenus, mis 1973.a hakkas avaldama uudislehte ja

Informaatika → Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

meie õigussüsteemi või rahvakultuuri osade nimetamisel. Neid keegi peale meie tolles võõrkeeles ju ei nimetagi, st võime tolle prantsuse sõna siin omavahel kokku leppida 18. Mõiste näide on sisuline, nt koera näide on puudel. Termini näide on kasutusnäide, nt koera näide on Martin läks koeraga jalutama. 19. Infot korrata on mõtet pabersõnastikus, mille kasutajamugavus on olulisem kui trükikulud - et lugeja peaks vähem lappama. E-sõnastikus on otsisüsteem parem, midagi niikuinii ei lapata ja infot korrata mõtet ei ole. 20. Intensionaalseid määratlusi on nende kõrgete põhjalikkusenõuete tõttu töömahukas kirjutada. 21. Sama sõna võib olla määratluses ühe tähendusega ja märksõna- loendis teisega. Tekib umbes selliseid vigu, et palgile viitama pidav määratlus viitab hoopis palgale. 22. Kui see teeb tema jaoks arusaadavalt lihtsaks sõnastikuinfo, mis muidu oleks tema vajaduste jaoks liiga detailne. 23

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun