12.Iselooomustage Eesti majanduslikku arengut majanduskriisi aastatel Riigi majandus käis alla. Langesid kaupade hinnad, Eesti kaupade turg ahanes, talurahva sissetulekud vähenesid, siseturg kuivas kokku. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse. 13.Milliste välispoliitiliste vahenditega püüti kindlustada Eesti julgeolekut 1920. aastatel? · Otsisti toetust Lääne Suurriikidelt- - suuri lootusi pandi Inglismaa peale · Taheti luua Balti Liit sellest ei tulnud midagi välja ning loodi ainult Eesti-Läti liiduleping · Astuti Rahvasteliitu 14.Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastail. Eesti välispoliitiline olukord oli väga pingeline. Eesti vajas tunnustamist teiste riikide poolt- 1922 aastaks olid kõik riigid tunnustanud Eesti. 1921. Aastal astus Rahvasteliitu. Eesti oli ohustatud
jutlustajatega ja õpetus ristiinimese vabadusest võis tekitada lootusi mõisakohustustestki vabanemiseks. Mitmel pool loobuti mõisateo tegemisest, maksude maksmisest. 1528-39 Riia pp Thomas Schöning, kes võttis omale abiliseks e koadjuutoriks välisvürsti Wilhelmi. 1533 apr Plettenbergi ja Wilhelmi liit vastastikku toetamiseks ja evangeeliumi usu takistamatuks levitamiseks. 1547 võttis Joann IV tsaari tiitli. Suurenes venelaste läbikäimise vajadus Lääne-Euga(kaubandus), otsisti teed lähemale merele, mis seda hõlbustaks. Liivim tegi aga takistusi nii kaub kui diplomaatilise läbikäimise alal. 1554 pikendati Vana-Liivim ja Venemaa vahel vaherahu 15 aastaks, Moskva nõuab Tartu pk Tartu maksu. Vana-Liivimaal puhkeb kodusõda, mis tekkis Liivim ordu ja Riia pp vahel viimase poolt valitud koadjuutori pärast- nn koadjuutorivaenus. Kuigi varem oli kokkulepitud, et välisvürstlikust
kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud) Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed. Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon. TÜ geograafia kabineti kroonika 1919 oli Eestis veel Vabadussõda. Augustis 1919 otsisti Granö üles, eestlaste hulgast polnud võtta. Granö alustas kartograafia põhikursusega, kultuuri geograafiat otseselt polnud, aga oli antropogeograafia-õpetati inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise. 1919 a otsustatakse asutada geograafia ja antropoloogia õppetool. Geograafia esimeseks professoriks saab pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse
Sel ajal võis tekkida tõsine rahvastikukriis. Keskmisele rauaajale tervikuna on iseloomulik, et kerkib väga palju linnueid, eriti 7. – 8. saj. Eestis on kokku 132 linnust ja enam kui pool on 30 rajatud just 7. -8. sajandil. See on ajajärk, kus neid linnusid väga vaja oli. Eesti eri piirkondades näevad linnused erinevad välja. Üks linnusetüüp on mägilinnus (nt Otepää linnamägi), otsisti välja järskude servadega mägi. Teine variant on neemiklinnus, valitud on kahe jõe ühinemiskoht, kus on tekkinud neemiku sarnane looduslik moodustis, kus ainult ühele poole tarvis vall teha. Kolmas on nn Kalevipoja sängi linnus, kahte otsa tehti kunstlik vall. Neljas tüüp on Lääne - Eestis ja Saaremaal. Need on lageda maa peal, kuhu on rajatud ringvall. Rahvas on ära kasutanud looduse poolt pakutavaid tingimusi, sõltub kohalikest oludest. Keskaja linnuste juures on
annaabi.ee 
