Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas.
Andrese maaala oli kivine ja soine ning üsna hapras seisus. Seetõttu kõik tema ihu ja hingega pühendumised sellele tundusid kohe eriti siirad. (mõeldes tagasi autori kirjeldustele.) Tollal peeti tähtsaks ausust. Viimasel on teoses pearõhk ja kõik keerlebki selle otsimise ümber. Ma arvan, et seda tehti just Eestimaa ajaloo tõttu kõik võõrvõimud, pettmised ja kohtlemised. Eestlased väärtustasid nüüdset vabadust ning otsisidki taga ausust ja õiglust, mida neile poldud varem jagatud. Kuna tegevus toimub enamasti ühes kohas, Vargamäel ja Andres pühendab terve oma elu oma maalapi korda tegemisele ja sellel töötamisele, siis pole ka ime, et ta muutub tõrkjaks ja eemaldub oma perekonnast. Tal polegi midagi muud kui oma maa ja piibel. Ta ei käinud isegi lõbutsemas ja suhtlusringkond jäi mehel ka soovida. 6. Minu arvamus teosest
Kuid see ei olnud probleem on ju olemas kõige imelisem võimalus sekunditega raha saada. Ka nemad, nagu paljud teised hädas pered, kasutasid SMS-laenu, mis pühib hetkega kõik su materiaalsed mured. Mingiks ajaks see isegi aitas, kuid kui puudub raha millega laenu koos intressidega tagasi maksta, on lood kehvad. Nii juhtus ka neil. Ähvardused luksuskorterist välja tõstetud saada muutusid igapäevaseks. Samuti tiirles inkassofirma nende pea kohal nagu raisakotkas. Nii otsisidki mõlemad vanemad endale töökoha. Kasuema sai tööd pesumajas ning isa alustas torumehe karjääri. Siiski jäi rahast puudu, et võlgu maksta ning lapsi koolitada. Nii tuligi võõrasemal idee võsukestest lahti saada. ''Läheme nendega koos linna ja siis sobival hetkel raputame nad maha. Ei ole nad ju kunagi jalgsi läbi linna käinud olen kindel, et tänu isiklikule sohvrile, kes neid kodust-kooli ja tagasi sõidutas ei tea lapsed linnast midagi!''
paavst. Iga ülikooli lõpetanud õpilasele pidi ülikool andma diplomi, milles oli märgitud, millise kraadi üliõpilane on omastanud. Ülikoolid tekkisid vajadustest mitme ühiskonna arengu soodsa teguri kokku sattumisel. Kõigepealt tolle aegse kultuurielu elavnemine ja teadmiste kasv. Teiseks elanikkonna mobiilsuse kasv Lääne-Euroopas, kuna paljud sõjamehed soovisid saada haridust, sest ei jõudnud enam võidelda ja tahtsid turvalisemaid töid teha. Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi
annaabi.ee 
