tunnid juba põhikooli lõpust, oleks rahvas mõne aja pärast valmis ka otsevalimisteks. Leian, et otsevalimised ei ole hetkel veel vajalikud, hoolimata viimasest presidendivalimisest. Samuti muutuks ka häälte lugemine keerulisemaks ning tuleks sätestada uus valimiskord ning muudatusi on keeruline vastu võtta, eriti vanemal põlvkonnal. Püüdleme poliitilise harituse poole ning kui rahvas tunneb ennast valdkonnas kindlamalt, saab mõelda realistlikumalt, kas ja kuidas presidendi otsevalimisi läbi viia. Dita Donatella Henriette Kadak
kahekojalisteks:riigivolikogu ja ja riiginõukogu. Võrreldes 20a ps piirati parlamendi õigusi tugevasti. Valitsus,mille eesotsas oli peaminister,allus presidenti tahetele ja viis tema otsuseid ellu. Kadus rahvaalgatus ja streigiõigus ning piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon- Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi. Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
(jätk põhiseaduse koostamise teemal) Arutati, kui vanalt saab inimene hääletada. Eelnõude seas jäi kõlama 18 eluaastat, mis sai ka kehtivaks. Pikk arutelu käis rahvaalgatuste osas, mis siiski jäi vastu võtmata. Arutati, kui suur peaks olema parlament(99 või 101), kui kaua on koos üks koosseis(3 või 4 aastat) ning mitme kojaline see peaks olema(kaaluti 1 või 2, korra käidi välja ka 3- kojaline variant). Riigipea valimiste osas pakuti välja nii otsevalimisi kui kaudseid(Adamsi leer oli otsevalimiste poolt). Riigipea nimeks pakuti ,,riigivanem", ,,president" kui ka kuningas(kuningriiklased). Ametiaja pikkuseks pakuti 4-6 aastat(Adams 4, Raidla 5). Riigipea vanuseks sooviti alates 45 eluaastat, kuid lõplikult otsustati 40, mida esialgu ükski eelnõu ei pakkunud. Osad eelnõud (Adams, Raidla) tahtsid riigipea kandidaadile panna ette ka piirangud,
vahelise lepinguga; · sellele järgneb lepingu ratifitseerimine kõigi liikmesriikide ning kandidaatriigi poolt vastavalt siseriiklikele nõuetele. 22. Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduse organid. · Euroopa Parlament koosneb liikmesriikide kodanike esindajatest. Alates 1979. aastast valitakse saadikud üldistel, otsestel valimistel viieks aastaks. Enne otsevalimisi saadeti saadikud liikmesriikide parlamendiliikmete seast · Euroopa Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil. · Nõukogu koordineerib liikmesriikide majanduspoliitikat ning on tähtis otsuste tegemise organ. Tal on lepingute sõlmimise õigus 3-ndate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Euroopa Ülemkogu ühendab liikmesriikide valitsusjuhte ning komisjoni presidenti. Euroopa
Vabakaubanduspiirkond (Rootsi, Suurbritannia, Taani, Norra, Portugal, Sveits, Lichtenstein, Island). EFTA töötab veel tänapäeval Norra, Island, Sveits ja Lichtenstein. Otsustati 3 maj. org-i (ECSC, EEC ja Euratom) kohale luua ka katusorganisatsioon Euroopa Ühendus (EC). 70' aastatel toimus EC esimene laienemine. 1973 liitusid Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Norras kukkus referendum läbi. 1979 võeti kasutusele ühine arveldusraha ECU ja Europarlamenti hakati tegema otsevalimisi. 1981 võeti ühendusse Kreeka ja 1986 Hispaania ja Portugal. II liitumise etapp haaras L-Euroopa riike. 1986 sõlmiti Ühtse Euroopa akt (SEA). See dokument võttis suuna EL-i loomisele. Seni oli koostöö toimunud ainult majanduses, kuid EL tähendas koostöö laiendamist. 7. veebruar 1992 Maastrichti leping (Hollandi linn) EL-i asutamisleping. 1. nov 1993 see alles jõustus (sünnipäev). EL (EU) : majandusalane koostöö, julgeolek ja välispoliitika, koostöö sisepoliitika ja
annaabi.ee 
