suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained- võrdse sadegusega, faasinihe on muutumatu, käigu vahe on ½ perioodi ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil. Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon. Põhjal tan=b/a sin=/d. Väikeste nurkade korral /d=b/a. kui punktis A on max. siis =k ja tähtsaim valem lainete pikkuseid kiirgustel väljendab =db/ka Kaksikpilu ja polükromaatne valgus (difraktsioonispektrid joonisel, nagu katseski) Valguslaine on ristlaine
lainepikkuse korral on ka nurk alfa erinev, s.t.eri värvi valguste uueks elementaarlaine allikaks. Elementaarlainete liitumisel maksimumid tekivad eri kohtadesse. Spektrijärk=k. Kui k=1, siis tekib tekib interferents. Lainetus tugevneb kui kohtuvad 2 väikseima kõrvalekaldega spektrit. Kui k=2, siis 2 suurema laineharjad või põhjad. kõrvalekaldega spektrit. b=spektrijoone kaugus ekraanil otsesihist, a=ekraani kaugus difr.võrest. Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines
Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb. Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht, jätumine Tuule teke-õhurõu territoriaalne erinevus. Õhu paneb liikuma gradientjõud. Tuule suunda mõjutavateks coriolisi jõud ( inertsjõud, mis tekib maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Kõik kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjap parem, lõunap vasak. Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud maapinna kohal tuule kiirus väheneb ja tuule suund muutub. Globaalne õhuringlus-õhu seaduspäane liikumine, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest pk teise. Aastaaegade vaheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine. Mussoonid tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui
Taimkate Inimtegevus- suurlinnad soojasaared Kiirgusbilanss Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R=Q(1-A)-E Q-kogukiirgus albeedo, aluspinna peegeldumisvõime E-efektiivne kiirgus ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON Gradientjõud Tingitud õhurõhkude erinevusest K>M Tuul liigub alati kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. Coriolisi jõud Maakera pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu liikuvad kehad kanduvad oma otsesihist kõrvale Põhjapoolkeral paremale Lõunapoolkeral vasakule Globaalne õhuringlus Kogu maakera hõlmav tuulte süsteem Passaadid Läänetuuled Idatuuled M-tõusvad õhuvoolud K-laskuvad õhuvoolud Mussoonid Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest tingitud kohalikud tuuled (nt. Indias). Briis Mere ja ranniku temperatuuride erinevusest tingitud tuuled. Mäe-orutuul Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm
Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. · CORILOSLI JÕUD- inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümbes oma telje; kõik liikuvad kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. TUULED · Passaadid- püsiva suunaga tuled, mis puhuvad 30.laiuskraadidel ekvaatori suunas. · Põhjapoolkerad kirdest, lõunapoolkeran kagust Coriolisi mõjul. · Läänetuuled- püsiva suunaga tuuled, mis puhuvad 30.laiuskraadideni · Idatuuled- püsiva suunaga tuuled pooluste ümbruses. KOHALIKUD TUULED · Mussoonid- püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sesoonsed tuuled.
Kestus muutub aasta jooksul 0.0025 sekundi ulatuses. Kõige pikemad ööpäevad on märtsis ja kõige lühemad augustis. Pikemas plaanis Maa pöörlemine aeglustub. Ööpäeva kestus kasvab praegu 0.0023 sekundit sajandis. Ööpäeva pikenemist põhjustavad Kuu eemaldumine Maast (3 cm/aastas) ja tõusust-mõõnast tingitud hõõrdumine. Coriolisi jõud Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolis Force moving objects deflect to the right in the northern hemisphere and to the left in the southern hemisphere due to the Earth's rotation. , . , . Kuu faasid Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Päikese ja Maa vahel ning meile nähtamatu. Järgneb paremale suunatud kumerusega kuusirp. Valgustatud osal on Kuul päev, tumedal osal öö
Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 35)Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsijõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeeral vasakule. 36)Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? 37)Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? 38)Valguskiired liiguvad sirgejooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator?
kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Wegeneri tuntuim saavutus on mandrite triivi hüpoteesi püstitamine. Wegener kaitses 1905. aastal Berliini Ülikoolis doktorikraadi astronoomia alal, kuid
annaabi.ee 
