Tuua näiteid. Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits) Eesnimesid on säilinud üksikuid (LuciusLucia, Cornelius, Marcus) aga perekonnanimed on tugevate mõjudega: AugustusAugust, AntoniusAnton, Nina 56. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama
kreeka kirjandus. 3)Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad A.Laikmaa,Adamson- Eric,Fr.Tuglas,E.Vilde jt. Antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 33.Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? 3-5iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vt eelmine küsimus. 34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus>sant, signare>siunama. Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele
Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Vastus: Meie ladina k. retseptsioon on germaanimõjuline. Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. Sõnad sanctus>sant; pater noster> paterdama; signare>siunama. Esimestest laenudest saadik on näha, et meie keeled on ladina sõnad täielikult omaenda häälduse ja õigekirja järgi kohandanud.
Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 35 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Eelmisega enamvähem samad. (eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama
(„oma ladina keelega hätta jääma“)? Miks võrdsustatakse ladina keel tarkuse, teadmistega laiemalt? Selles vanasõnas märgib „ladina“ teadmisi. Ladina keele läbiv kasutamine teadussfääris, autoritaarne valitsemine ühiskonna üle viis varauusajal selleni, et sõna ladina muutus sünonüümseks sõnaga teadmine, teadus, tarkus. 64. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Ladina keel on mõjutanud eesti keelt kahe põhilise laenukihiga ning enamasti saksa keele kaudu. Esimene laenukiht oli väiksem ning see on seotud keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. nt. Sanctus – sant pater noster – paterdama Teine laenukiht pärineb 15.-16.sajandist. See puudutas igapäevast sõnavara, võimuga
annaabi.ee 
