protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule). 21. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler) I periood 1958-1970: tasakaaluteooria. Weiler: I perioodi iseloomustab väljumise võimaluse ahenemine, mis avaldub: konstitutsionaliseerumises ja õiguslike garantiide süsteemis (põhiseaduslikkuse järelevalve) Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini): 1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide poolt) ning puudutavad Ühenduse seaduste rakendussfääri (jurisd), tuleb käsitleda riikide seadustena.' b) toob kaasa kohustused mitte ainult liikmesriigi ja kodaniku, vaid ka kodanike endi vahel;
33. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler) (VI loeng) I periood 1958-1970: tasakaaluteooria. Weiler: I perioodi iseloomustab väljumise võimaluse ahenemine, mis avaldub: 39 konstitutsionaliseerumises ja õiguslike garantiide süsteemis (põhiseaduslikkuse järelevalve) Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini): 1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide poolt) ning puudutavad Ühenduse seaduste rakendussfääri (jurisd), tuleb käsitleda riikide seadustena.' b) toob kaasa kohustused mitte ainult liikmesriigi ja kodaniku, vaid ka kodanike endi vahel;
põhiseadusevastaseks tunnistamist, siis käivitub pärast halduskohtu otsust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Nõudes tuleb ära märkida hüvitise suurus (v.a mittevaralise kahju puhul) ning nõue tuleb esitada kahjust teadasaamisest 3 aasta või kahju tekkimisest 10 a jooksul. 23. Selgitage, kuidas on Riigikohtu praktikas sisustatud RVastS § 14 lg-s 1 sisalduvat „rikutud kohustuse aluseks oleva normi otsekohaldatavuse“ tingimust. Liisi Norm on otsekohalduv siis, kui ta on selge, täpne ja tingimusteta ning sellele saab õiguste rikkumisel vahetult toetuda, st selle alusel saab kohtus midagi nõuda. Norm, mis annab vastustajale ulatusliku kaalutlusruumi (normi eesmärgi saavutamiseks tuleb teha keerukaid analüüse ja poliitilisi valikuid ning normi rakendamiseks on määratlemata hulk võimalikke alternatiive), ei ole otsekohaldatav RVastS mõttes.
Poliitilist reziimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus. Demokraatliku poliitilise reziimi tunnused on: 1) Isik saab tegelikult kasutada nii inimõigusi kui ka poliitilisi õigusi ja on olemas selliste õiguste kasutamise reaalsed tagatised (eeskätt tegelik võimalus vaidlustada oma õiguste rikkumist erapooletus ja sõltumatus kohtus). Selle tunnusega haakub põhiseaduse otsekohaldatavuse küsimus inimõiguste ja kodanikuõiguste valdkonnas. Isik peab saama kasutada oma põhiõigusi ka siis, kui riik on jätnud andmata mingi põhiseadusest allapoole jääva seaduse. Selline põhiõiguste kasutamise võimalus pole aga absoluutne, sest mõningaid õigusi pole puhtpraktiliselt võimalik kasutada, kui pole olemas selle õiguse teostamist reguleerivat seadust (näiteks ei saa valimisõigust kasutada ilma valimisseaduseta).
annaabi.ee 
