Ekvaatoril on Päike seniidis kaks korda aastas, pöörijoonel on Päike seniidis üks kord aastas. Põhjapolaarjoonel on polaarpäev 21. juunil, põhjapolaarjoone laiuskraad o 66,5* põhjalaiust. Pöörijoonte laiuskraad on 23,5* Põhjapoolusel kestab polaarpäev ja polaaröö 6 kuud. Päikese seisuga on seotud polaarjoonel polaarpäev ja polaaröö, pöörijoontel Päikese seniidis olemisega Päikesekiirgust, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena, nimetatakse otsekiirguseks, veeauru, tolmu ja pilvede poolt hajutatud päikesekiirgust nimetatakse hajuskiirguseks. Maapinnalt tagasi maailmaruumi peegeldunud päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus. · Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale , veele , lumele , taimkattele ) langenud ja sealt lahkunud kiirgus. Maakera kiirgusbilanss on aastate
see arvestatav elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega. Kolmas liik on maapinnalt peegelduv päikesekiirgus. Eesti puhul on täiesti arvestatav lume pinnalt peegelduv päike. Näiteks veebruaris keskpäevase päikesepaistelise ilmaga näitasid mõõtmistulemused Tallinna lähiümbruses otsekiirguseks 850W/m2, aga 80-85° nurga all maapinna suhtes, kus hakkas mõju avaldama ka lumepinnalt peegelduv päikesevalgus, näitas kiirgusemõõtja 900W/m2.2 3.2. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit. Päikesepaneelis toimub valgusenergia muundamine elektrienergiaks fotogalvaanilise efekti abil, milles elektromagnetkiirguse osakesed tabavad päikesepaneeli ja neelduvad pooljuhtmaterjalis, näiteks ränis. Elektronid lüüakse oma aatomitest välja, põhjustades elektrilise potentsiaali erinevuse
siis mida rohkem laike, seda aktiivsem päike ja rohkem kiirgust (teatud piirini) - Päikesekiirguse jaotumine maapinnal sõltub: 1. Maa tiirlemisest ümber päikese 2. Maa pöörlemistelje kaldest 3. Maa pöörlemisest - Maapinnani jõudev päikse kiirguse hulk sõltub laiuskraadist, aastaajast, kellaajast. - Kiirgus jaguneb otsekiirguseks ning hajuskiirguseks. - Otsekiirgus läbib atmosfääri ilma neeldumata ning hajumata. Lauspilvisuse korral jõuab maapinnani vaid hajuskiirgus. KASVUHOONE EFEKT - Atmosfääri ülemisele piirile jõudvast päikesekiirgusest: u. 30% peegeldub tagasi (pilved, jää, lumi jms) 70% neeldub maapinnas, vees ja atmosfääris 10
Maakera põhiline energiaallikas on päike. Maale langeb päikesekiirgusest vaid väike osa. Seegi aga moodustab meie jaoks hiiglasliku energiahulga. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired oma suunda nii, et kiirgus saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind
soodustab veeauru ja veeauru kondenseerumist, mille juures vabaneb soojus. 3) udu tekitamine: keemiline aine pannakse põlema. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajuskiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus. Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse
· Hajutavad osakesed on väikesed (r << l) Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ l) Päikesekiirgus on see energia, mida Maa saab päikeselt. Osa kiirgusest Maa peegeldab tagasi kosmosesse, kuid meile nähtamatuks jäävatel suurtel lainepikkustel. Osa kiirgusest neelab ning peegeldab atmosfäär. Hajumine Kui valgus (footonid) läbivad atmosfääri, reageerivad nad sellelt hajudes. Kui valgus atmosfääriga ei reageeri, nimetatakse seda otsekiirguseks. Otsekiirgust ei esine ehk kogu kiirgus on hajunud siis, kui keha varju ei ole võimalik tuvastada. Atmosfääris leiab aset Rayleigh hajumine, mis seletab, miks taevas on sinine ning päikeseloojangud kollakas-punased. Neeldumine Erinevad molekulid neelavad erineva lainepikkusega kiirgust (vt. Spektromeetria). Lühema lainepikkusega kiirgust kui 300 nm neelavad näiteks O2 ja O3 molekulid. Vesi (H2O) neelab näiteks enamus kiirgust lainepikkusega üle 700 nm
muudest faktoritest nagu temperatuurist, tuulest, vee hulgast jne). Fotosünteesi valem: Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale. Seega sõltub maapinnale ajaühikus langeva energia hulk laiuskraadist, aasta- ja kellaajast. Päikeselt otse langevat kiirgust nim. otsekiirguseks, taevavõlvilt langevat kiirgust aga hajukiirguseks, nende summat summaarseks kiirguseks. Otsekiirgus on kõige intensiivsem juunis, minimaalne detsembris. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks
annaabi.ee 
