linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv- Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu
manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv-Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu
säilinud 11 lehte ). pildirüüste pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati. Liivi sõda ja Rootsi aeg. Liivi sõda: põhjused 1.Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak: 2. Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubalinnade vastu 3. Liivi orduriigi osalemine Venemaa-vastases majandusembargos(tulirelvad;otsekauplemise keelamine 4. Venemaa poolt välja mõeldud ´´tartu maks´´ Ivan IV Julm (1533-1584) esimene vene tsaar keda loetakse vene suurriigi loojaks üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Liivimaa kuningriik. Sõjas puuduvad püsivad liitlased esmalt sõdivad Poola ja Rootsi omavahel, hiljem viimased koos Venemaa vastu. Venemaa rajab Eestisse sõltlasriigi Liivimaa kuningriik (venemaast sõltuv vasallriik
sidemed 1547. a tuli troonile Ivan IV Julm 1552. a vallutas ta Kaasani khaaniriigi, (1556) Astrahani khaaniriigi, (1558) alustas sõjakäiku Liivimaale, aga sai lüüa, suri 1584. a olles viinud riigi täieliku laostumiseni Liivi sõja põhjused: tugeva keskvõimuga monarhiate kujunemine teravdas küsimust ülemvõimust Läänemerel Venemaa huve riivas VanaLiivimaa kaubanduspoliitika: 1539. a keelasid VanaLiivimaa võimud täiesti venelastel otsekauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega Liivimaa siseolukord ta oli endiselt killustatud, jäi oma võimukorralduse ja pidevate sisesõdadega ainsaks nõrgaks lüliks Läänemere ääres Sõja ajend: 1554. a said ordumeistri ja Tartu piiskopkonna aadlikud ülesande pikendada rahu veel 30 aastaks, delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas, kuid Moskva elas veel 1552
annaabi.ee 
