omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone. 3 1
ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septemberil 1991. Rahavahetus toimus aastal 1992, 20-22 juuni. Rahareformiga eralduti rublatsoonist. Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis
7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12. aprillil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üleminekut oma rahale 24. detsembril 1991, kahjuks tulenevalt vastuoludest Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Pealmiseks küsimuseks oli, kas minna oma rahale üle kohe, või kasutada vaheetappi nagu tegid naabrid Lätlased. Eesti Pank tahtis Eesti kroonile minna üle kohe, kuid valitsus aga soovis kasutada vaheetappi. Kui Eesti Panga presidendiks sai Siim Kallas võttis rahareform sisse uue hoo ning 20.- 22. Juuni 1990 vahetati rublad välja. Pildid 7
siiski dollari kasutusele veel alla. TNS Emori uuring aastast 2010 näitab, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%. Väga põneva ja hariva kronoloogia leidsin Eesti Panga lehelt, seal avaldatud täpsetest faktidest polnudki eelnevalt teadlik. 2 RAHAREFORMI KRONOLOOGIA: · November 1989 november 1990 Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni: Eesti Panga (Rein Otsasoni juhtimisel) ja valitsuse (nõunik Bo Kragh' juhtimisel) kontseptsioon. · 1. jaanuar 1990 Tegevust taasalustab Eesti Pank, mille esimene president on Rein Otsason. · 12. aprill 1990 Eesti Pank sõlmib lepingu firmaga USBC kroonide trükkimise kohta (neist lähevad hiljem käiku 1- ja 2-kroonised). · 27. märts 1991 EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige. · 10. mai 1991