Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil) Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all Pidupäeva särk Lahtkraega Särgipiht on tehtud valgest labasekoelisest linasest riidest Kaunistatud valge linase niidiga Pidulikud särgid olid kortskäistega Tikkpistes tikandiga olid kaunistatud särgi õlalapid ning hilisematel särkidel ka krae Särgi kaenla alla õmmeldi nelinurksed lapid Pidupäeva riietus
TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860)
3. Pluusi varrukas(2tk) 4. Varruka värvel(2tk) 5. Krae(2tk) 6. Volditud seelik(2tk) 7. Õlalapi muster(2tk) Nukule rahvuslike riiete õmblemine: Pluus. Õmble õlaõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Eelpistes tikitud õlalapid õmble täpselt keskjoonele e. õlaõmblusele. Õmble varrukapäras lappvoldid ja varrukasuus lihtne sisselõikeline kinnis. Õmble kurrutatud varrukasuule varrukavärvel, sinna kinnita nööp ja nööbiaas. Õmble otsapandud varrukad käeaugukaartele, ääresta õmblusvarud. Rinnalõhik kitsalt palistada. Kroogi kaelaava, õlalappide all jääb sile riie. Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik. Küljeõmblused õmble kitsa palistusega. Õmble seeliku ülaserva voldid ja ühenda rahvusliku mustri vööpaelaga ning krõpsupael kinnituseks. Seeliku alläärde õmble lai
hällinukk ehk rätinukk. Nuku keha on täidiseta. 37 2.-3. eluaasta beebinukk. Peale lisaks on ka käed ja jalad villatäidisega. Keha võib olla pehmelt villaga täidetud. Nuku garderoob, häll ja vanker leiavad juba kasutust. 3.-4. eluaasta kogu nukk on villaga täidetud. Keha ja jäsemete üleminek on ümar. 5.-7. eluaasta ja vanemad lapsed. Klassikaline nn. waldorfnukk. Heledast ihuvärvi trikotaazist otsapandud jäsemetega ja tugeva täidisega nukk. Pea kuju on hästi vormitud ja loomulike proportsioonidega. Silmad, nina ja suu on veidi markeeritud. Garderoobi osatähtsus kasvab. Auto. Siin on põhimõte- mida väiksem laps, seda detailivaesem ja vähem liigendatum on auto kuju. Koolieelikule pakub spetsiaalauto (kraana, traktor jne.) juba palju tegevust. Klotsid. Miks just puidust klotsid? Puit mõjub lapsele meelte kaudu toetavalt Ebakorrapäraste
annaabi.ee 
