Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on
Keeruka ehitusega mõhnad- üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E. 23. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik 24. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused
distaalses osas peenem materjal. helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida. 2) Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glatsiofluviaalsetest setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kujunemine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid. * elementaarsandur e. sandurkuhik - see on paljude ojade v. voolude poolt kujundatud väikese kaldega tavaliselt koonusekujuline kuhjevorm. * liitunud sandurid e. sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased Saarkõrgustikud ja nende kujunemine Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks.
o Keskne veesoon on Amme jõgi (algab Kuremaa järvest) o Idaosas Kullavere jõgi Sakala kõrgustik · Kulutuskõrgustik · Eripärane on valdavalt tasandikulise pinnamoe liigestumine ürgsete jõeorgude poolt lavadeks · Aluspõhjas Devoni liivakivid, mis paljudes kohtades ka paljanduvad (Karksis, Helmes) · Pinnamood o Orustikud (suurim Tänassilma-Viljandi-Raudna) o Künlik pinnamood tihti seotud otsamoreenidega (Hummuli, Kärstna, Rutu ja Paistu) o Kõrgustiku lõunaosas sandurid · Veestik o Orujärved ja jõed o Koorküla järved · Mulgimaa ja mulgid 14.10.13 Ugandi lavamaa (ka Kagu-Eesti lavamaa) · Valdvalt tasandikuline maastikurajoon (lainjad morenentasandikud) · Kasutatud ka Ugala nimetust, Ugala=Ugandi · Liivakivist aluspõhi, mida läbivad ürgorud arvukalt paljandeid
annaabi.ee 
