Korrutamine Am·n·Bn·p=Cm·p, Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksiks nimetatakse ¨umarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on ristatavad read ja veerud. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m 6= n, nimetatakse ristk¨ulikmaatriksiks. Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨arku maatriksiks. nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ¨aravahetamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksi t¨ahiseks on AT. Pöördmaatriks esineb ainult maatriksil mille ridade arv = veergude arvuga Determinant- Determinant: Ruutmaatriksi A determinant on ARV (skalaar), mis on selle maatriksi poolt
Definitsioon 1.2. Maatriksit, millel on m rida ja n veergu, nime- tatakse t¨apsemalt (m, n)-maatriksiks. Arvupaari (m, n) nimetatakse selle maatriksi m~ o~ otmeteks. Definitsioon 1.3. Maatriksit, millel on ridade ja veergude arv v~ordne, s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m~ o~ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p~ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine
Definitsioon 1.2. Maatriksit, millel on m rida ja n veergu, nime- tatakse t¨apsemalt (m, n)-maatriksiks. Arvupaari (m, n) nimetatakse selle maatriksi m˜ o˜ otmeteks. Definitsioon 1.3. Maatriksit, millel on ridade ja veergude arv v˜ordne, s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m˜ o˜ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p˜ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine
3. 400mm 5.4.1 Postide p~ oikarmatuuri valik Valin p~oikarmatuuri sammuks · III korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot) · II korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~oo~t) · I korrusel -- 400mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot) 29 Tala ja plaadi peal ja all paiknevates postiosades, mille pikkus on v~ordne posti ristl~oike suurema m~o~ otmetega v¨ahendan p~ oikaramtuuri samm teguriga 0,6: · III korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · II korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · I korrusel -- 400 · 0, 6 = 240mm valin smmuks 240mm Pikiarmatuuri u ¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile
vimiseni Song (9601279 m.a.j.) ajastul, kopeeriti teost k¨asitsi ning m¨arkide kujud on aastasadade jooksul algsetega v~orreldes kindlasti kui- giv~ord muutunud. on kanji m¨argis¨ usteemiga p~ohjalikuma tutvuse tegemisel teos, millest ei saa u ¨le ega u¨mber. v~otab kasutusele m¨arkide j¨arjestamisel 540 v~otmem¨arki (radical ) , mis osaliselt kat- tuvad t¨anap¨aevasteski s~onastikes kasutatavate m¨argiv~otmetega. Suurem osa kirjeldatud m¨arke on liigitatud suhteliselt v¨aheste17 v~otmete alla ning v~otmej¨argne otsimiss¨ usteem seega ebaefektiivne. V~otmes¨ usteemi komplit- seerib sagedane mitme v~oimaliku v~otmem¨argi u ¨heaegne esinemine otsita- vates m¨arkides. Nagu S. Shirakawa [ 00] m¨argib, on autoriteet m¨argimorfoloogiate koostamisel, senini Mandri-Hiinas k~oigutamatu. P~ohjaL~ouna D¨ unastiate ajal 51981 anti v¨alja 30-k¨oiteline