töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatatkse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast madalamaks. 4. Püüdke selgitada, miks on vajalik ühiskonna ebavõrdsust uurida, muuhulgas majandusarengu aspektist. Tooge vähemalt 3 näidet ebavõrdsuse erinevate aspektide kohta, mis võivad ühiskonnas ilmneda ja muuhulgas majandustegevusele mõju avaldada. Ühiskonna ebavõrdust on vaja uurida, et saada ülevaade ühiskonna ebavõrdsuse üldisest olust. Ühtlasi on võimalik hiljem uuringu tulemusi analüüsida ning tulemustest õppida. Kui mingid
naistele mõeldud töökohti või tingimusi pole loodud. Vastupidi töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Lisaks neid maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mis tõttu naise palgad osutuvadki meeste omast madalamaks. Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb? Saatval riigil väheneb maksumaksjate arv; tekib spetsialistide puudus, sest kõrgelt haritud inimesed lahkuvad riigist parema töökoha ja elutingimuste otsinguil. Vastuvõtva riigi elanikel on raskem leida tööd, sest immigrandid on üldjuhul nõus raskema töö ja
peab tsenter asetsema m6lemal teljel, s.t. telgedel6ikepunktis. Lahendamist alustatakse sfddriga, mis suuremat pinda puutub ja vdiksemat l6ikab.Unetla samalsfddrilolevate ringjoonte loikepunktid1 ja 2 osutuvadki lSikejoone punktideks. Korrates sama konstruktsioonisuuremate sfidridega, saab loikejoonemddramiseksleida piisavalarvul punkte.Vahemik,millepiireson abisfddridega vaja punktetuletada,mddratakse telgedet1 ja
külikute pindalade kokkuliitmisel. Põnevust lisab ka see, et saame piirväärtuse abil defineerida ka näiteks arvud ja ning veel teisigi põnevaid arve [lk 96]. Muuseas, defineerimisel on seejuures piir- protsess oma olemuselt geomeetriline: vaatame, kuidas korrapärased hulknurgad järjest enam ringjoonega sarnanema hakkavad. Tegelikult osutuvadki oluliseks mitte ainult arvulised, vaid ka geomeetrilised piirprotsessid. Õigupoolest võib ka reaalarvude hulga kokku panna ratsionaalarvudest ja hästi vali- tud piirväärtustest: näiteks arvu koondub jada , kus võtame lihtsalt appi järjest rohkem komakohti.
annaabi.ee 
