on tugev, töökas, rõõmus kodanik. [- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng (Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära (luuletus "Irax"). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi? võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna
vahendite abil, mis muidu oleksid pidanud viima meid äärmisse viletsusse. Quem te Deus esse jussit, et humana qua parte locatus es in re, disce.5 ARUTLUS Inimene on see, kellest ma pean rääkima, ja küsimus, mida ma uurin, nõuab, et räägiksin sellest inimestele; sest sääraseid küsimusi ei saagi esitada, kui kardetakse tõele au anda. Niisiis hakkan veendunult kostma inimkonna eest tarkade ees, kes on mind kutsunud, ning ma võin endaga rahul olla, kui osutun oma teema ja kohtunike vääriliseks. Ma näen inimliigis kahte sorti ebavõrdsust. Ühte võib nimetada looduslikuks või füüsiliseks, sest see lähtub loodusest endast ja seisneb erinevustes, mis esinevad inimeste vanuses, tervises, kehalises jõus ja vaimu või hinge omadustes. Teist võib nimetada moraalseks või poliitiliseks ebavõrdsuseks, sest see oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. See 4
tekkimist või lõppemist. See on see aeg, kus ei ole teada, mis siis saab. Näiteks keegi majaomanik peab minema välismaale, kandideerib Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale. Nüüd on teada, et kui ta saab selle töökoha siis peab ta kiiresti Eestist lahkuma. Nüüd ta tahab oma auto siis ära müüa, kui ta saab Brüsselisse. Ta sõlmib juba sügisel lepingu ära, et juhul kui ma osutun valituks, siis leping jõustub. Kui ta Brüsselisse ei saa tööd, siis tingimusi ei saabu ja leping jääb sõlmimata. Sellel hõljumisajal see müüja ei tohi seda autot kellelegi teisele müüa. Ostja saab nõuda kolmandatelt isikutelt auto välja andmist, kui ta saab Brüsselisse. Juhul, kui üks pool teeb mingeid tegusid pahas usus, et saada enda jaoks soodsamat tulemust, siis loetakse tulemus vastupidiseks.
Hõljumisajal ei tohi tehingu pooled teha midagi niisugust, mis takistaks õiguste ja kohtususte tekkimist või lõppemist. Näiteks keegi autoomanik peab minema välismaale, kandideerib Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale. Nüüd on teada, et kui ta saab selle töökoha siis peab ta kiiresti Eestist lahkuma. Nüüd ta tahab oma auto siis ära müüa, kui ta saab Brüsselisse. Ta sõlmib juba sügisel lepingu ära, et juhul kui ma osutun valituks, siis leping jõustub. Kui ta Brüsselisse ei saa tööd, siis tingimusi ei saabu ja leping jääb sõlmimata. Sellel hõljumisajal see müüja ei tohi seda autot kellelegi teisele müüa. Ostja saab nõuda kolmandatelt isikutelt auto välja andmist, kui ta saab Brüsselisse. Erandi moodustab aga TsÜS § 106 lg 3 olukord, kus kolmas isik ei tea tingimuslikult sõlmitud tehingust midagi. Sellises olukorras loetakse kolmas isik rohkem kaitsmist väärivaks
Hõljumisajal ei tohi tehingu pooled teha midagi niisugust, mis takistaks õiguste ja kohtususte tekkimist või lõppemist. Näiteks keegi autoomanik peab minema välismaale, kandideerib Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale. Nüüd on teada, et kui ta saab selle töökoha siis peab ta kiiresti Eestist lahkuma. Nüüd ta tahab oma auto siis ära müüa, kui ta saab Brüsselisse. Ta sõlmib juba sügisel lepingu ära, et juhul kui ma osutun valituks, siis leping jõustub. Kui ta Brüsselisse ei saa tööd, siis tingimusi ei saabu ja leping jääb sõlmimata. Sellel hõljumisajal see müüja ei tohi seda autot kellelegi teisele müüa. Ostja saab nõuda kolmandatelt isikutelt auto välja andmist, kui ta saab Brüsselisse. Erandi moodustab aga TsÜS § 106 lg 3 olukord, kus kolmas isik ei tea tingimuslikult sõlmitud tehingust midagi. Sellises olukorras loetakse kolmas isik rohkem kaitsmist väärivaks kui
annaabi.ee 
