õhuke mutter, osa mehhanisme on mõeldud numbrilaua paksustele 2-5mm ja 1-12mm, erinevatel firmadel võib olla veelgi erinevusi, seetõttu peab ostmisel teadma, milline tuleb teie kella numbrilaua paksus. Valitud paksu materjali puhul tuleb teha numbrilaua tahaküljele süvend. Teadma peab ka seda, et osadel mehhanismidel on riputusaas olemas, teiste puhul tuleb riputusvõimalus teha korpuse tahaküljele. Osa mehhanismidel liiguvad osutid sujuvalt, teistel sammuvalt, on ka pendliga varjante. Osuteid on erineva kujundusega ja erineva kinnitusava läbimõõduga. Berliini kell Berliini kell Berliinis Europe-Centeri kõrval Berliini kell (Berlin-Uhr - sks. k.) on kvantdidaktika printsiipidel töötav linna kronograaf, mille leiutas Dieter Binninger. Originaalne Berliini kell asub Berliinis Europa-Centeri kõrval, olles umbes 5 meetrit kõrge ning näidates kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Esmakordselt paigaldati see 1975
0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad
Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad
kohtunikult abi otsida. See on siis, kui tegemist on etturi muundamisega ja vajalikku malendit pole käepärast. Juurde on lisatud, et sel juhul otsustab kohtunik, kas mängijal oli kellade seiskamiseks küllaldane põhjus, ja kui sellist põhjust polnud, võib mängija saada karistuse. Kui ajakontroll on selline, et kelli tuleb partii jooksul reguleerida (näiteks kui viimasele partiiosale on ette nähtud 30 minutit), siis tuleb osuteid lükata mitte tagasi, vaid edasi. Sellega väldime, et ühesugustele numbritele malekellal vastavad erinevad käikude arvud ja meil on raske kindlaks teha, missuguses partiistaadiumis parajasti ollakse. Niisugust kellaseadmist tehakse alles pärast seda, kui vähemalt üks nooleke on langenud, mitte aga kohe pärast seda, kui käikude kontrollarv on (arvatavasti) täis. Viimasel juhul pole vead välistatud. Parem on
Nad istuvad. Mina seisan. Varsti on minu peatus. Mis kell on? Kell on kolmveerand kaheksa. 4. See on minu peatus. Ma tulen bussist välja. Mis kell on? Kell on varsti kaheksa. 5. See on minu kool. Ma lähen uksest sisse. Siin on palju lapsi. Mis kell on? Kell on juba kaheksa. 6. Ma olen klassis. Siin on õpilased. Siin on esimene klass. Mina õpin. Kõik õpi- lased õpivad. Õpetaja ütleb: "Tere, esimene klass." · Õpetaja osutab piltidele ja jutustab. · Õpetaja näitab kella osuteid, mida ta liigutab vastavalt tekstis nimetatud ajale. Kõnelemine · Õpetaja esitab küsimusi: Kus laps on? Kas ta on õues või toas? Kas ta on tänaval või bussis? Kas ta on koolis või kodus? · Õpetaja esitab küsimusi piltide detailide kohta: Kas see on mees või naine? Kas ta on noor või vana? Mis tal käes on? Mitu last siin on? Mida õpetaja teeb? jne. · Õpetaja näitab kellal aega ja küsib, mida pildi tegelane sellel ajal teeb. Näiteks: Kell on pool kaheksa
annaabi.ee 
