Siseraadio kasutamine. Kategooria eesmärke, strateegiaid ja taktikaid mõistes suudab kaupluse personal kindlasti kõik kavandatu ellu viia. Hinnakujunduse taktika rakendamine sortimendikaupadest lähtuvalt: võrreldavate toodete osas võrdne konkurentidega . mittevõrreldavad toodete puhul kvaliteedist ja sihtkliendist lähtuv Hinnakujunduse taktika rakendamine kampaaniakaupadest lähtuvalt: Säästukaardi kampaania puhul soodsad hinnad igapäeva ostukorvile erikampaaniad (Väike Taks, Suur Saak, Väärt kaup) KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE Kategooriaplaani rakendamisel teevad kõik osapooled koostööd. Koostatakse kategooria äriplaan. Plaani elluviimiseks on vajalik tihe meeskonnatöö, koostatakse ajagraafik erinevate etappide elluviimiseks ning määratakse ka vastutusalad. Kampaania plaan ja tegevuskava on koostatud lähtudes konkurentidest ning analüüsi tulemustest. Kavandatavad tegevused ja muutused ning ettepanekud:
Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus 64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Välismaiste hindade tõus, välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus) Psühholoogiline tegur. Kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades. Tööviljakuse erinev kasvutempo, nt eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. "Suletud" sektorist tööjõud lahkub, selle tulemusena peab "suletud" sektoris palkasid tõstma Kulude kasv
hinnataseme tõus. 67. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Välismaiste hindade tõus välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus) Psühholoogiline tegur kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades. Tööviljakuse erinev kasvutempo. nt eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. "Suletud" sektorist tööjõud lahkub, selle tulemusena peab "suletud" sektoris palkasid tõstma Kulude kasv
2 protsendipunkti, 1.8% brutotulust) ja stipendiumid (0.3 protsendipunkti, 0.2% brutotulust). 1993. aastal lõppes tulude järsk diferentseerumine. Aasta lõpukuude tulujaotusnäitajad sarnanevad aasta alguse omadele. Vaid II ja III kvartalis oli tulude erinevus suhteliselt suurem. Keskmiselt saab 40% vaesematest peredest 18% tuludest ja 20% rikkamatest saab 45.7% tuludest. EMOR-i jõukusgruppide lõikes suurenesid kulutused ühe pereliikme kohta kaupadele ja teenustele (vastavalt tegelikule ostukorvile) 1993. aastal kõige vaesemates peredes 40% võrra. Rikaste keskmine ostukorv kallines 42.1%. Estonia katastroof Varsti pärast parvlaeva uppumist moodustati karastroofi uurimiseks Rootsi, Eesti ja Soome esindajatest ühine laevahuku uurimiskomisjon Joint Accident Investigation Commission (JAIC). 1997. Aastal detsembris esitas JAIC lõppraporti, valitsuse ametliku selgituse, miks õnnetus oli juhtunud.