Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. 19. sajandil tungis talurahva rõivastesse palju linlikke elemente. Laialdaselt levisid eelmisel sajandil alguse saanud uuendused pikitriibuline seelik, pottmüts. Moerõivastuse eeskujul hakati naiste kampsuneid ja liistikuid tegema liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud
sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist kaarusest peale õmmeldud kaunistused. Kogu majanduselu kaubalisuse kasvuga suurenes maaelanike rõivastuses 18. sajandil ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. (6) 13 Muusika 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku
eesmärke ja ka seoseid turuga. Teda püütakse inimesse sisendada nii, et ta tekitaks tarbijas huvi, ostusoovi. Reklaam on kallis. Reklaami maksumuse määravad mitmesugused tegurid: 1) turu suurus 2) turu paiknemine tarbijate suhtes 3) reklaamitava toote liik Pere eelarve Kõik tarbijad, kui nad käituvad ratsionaalselt soovivad saada võimalikult palju rahuldust. Soovides saada maksimaalset kasulikkust koostab tarbija ostukaupade eelarve selliselt, et oleks võimalik suurendada oma rahulolu st. et tarbitavate kaupade iga ühik annaks suure kasulikkuse. Muidugi tuleb öelda, et indiviidi või perekonna rahaline planerimine sisaldab 5 etappi: 1) kindlaks tuleb määrata oma momendi vara ning oodatavad tulud ja kulud 2) selgeks tuleb teha oma pika-ja lühiajalised eesmärgid 3) koostada tuleb kava nende eesmärkide saavutamiseks 4) kulutuste ja investeeringute otsus tuleb teha oma vajadustest lähtudes
annab mingi hüve tarbimisel viimane kasutatav ühik. Seejuures ei alane kõikide kaupade piirkasulikkus ühtlaselt, vaid võrdlemisi erinevalt, olenedes näiteks tarbimismudelist. Näiteks väikese sissetulekuga peredes on leiva väärtus hoopis suurem kui jõukates peredes. Kogukasulikkuse hindamisel käitub tarbija ratsionaalselt, soovides saada võimalikult palju rahuldust oma kulutuste eest. Maksimaalse kasulikkuse tagamiseks koostab tarbija ostukaupade eelarve selliselt, et tarbitavate kaupade iga ühik oleks kasulik. Täit rahuldust saades väheneb ühe ja sama hüvise kasutamisel iga järgneva ühiku piirkasulikkus, ehkki kogukasulikkus suureneb. Tarbimistasakaal saabub siis kui tarbija on kaupade ostuks ettenähtud raha kulutanud ja piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid
annaabi.ee 
