2. Sama palju maksad,rohkem saad- Seda positsioonimudelit rakendas autotootja Toyota, kui tõi turule Lexuse. Selle auto kohta öeldi:´´Esimest korda ajaloos võid 72 000 dollarit maksva auto väljavahetamist 36 000-dollarilise vastu pidada heaks tehinguks´´.Lexuse kõrget kvaliteeti reklaamiti ajalehtedes, autoajakirjades ja televisioonis, kus võrreldi seda Mercedesega ja toodi välja selle head küljed. Peale seda ostsidki paljud Mercedese omanikud omale Lexuse. 3. Vähem maksad, sama palju saad- Mõni aeg tagasi said inimesed osta elektroonikakaupu telefoni teel, kui helistasid New Yorki 47. Tänava fotokauplusse, ütlesid oma tellimuse ja krediitkaarid numbri. Nimelt olid sealsed hinnad soodsamad kui kusagil mujal.Tänapäeval leiavad paljud odavaimad autod, arvutid, raamatud ja muud kaubad internetis. Paljude personaalarvutite
suurepärane leiutis. Selleks, et hea äriideega lagedale tulla ei pea aga olema tingimata teadlane. Vahel piisab sellest, et täiustada olemasolevat või kasutada juba leiutatut teistmoodi. Võtame näiteks paintball’i. 1981. aastal mängisid 12 sõpra luuremängu, mille eesmärgiks oli hõivata vaenlase lipp ise seejuures märkamatuks jäädes. Relvadena kasutasid nad puude märgistamiseks mõeldud värvipüsse. Neil oli lõbus ja nad leidsid, et see võiks ka teistele meeldida. Nii nad ostsidki üles puude märgistamiseks mõeldud püsside tootja Nelsoni ja hakkasid oma leiutatud mängule reklaami tegema ja selleks tarvilikke relvi müütama. Sellest sai hitt ja paljud ettevõtted tegelevad ka täna sellega.[4] Palju sõltub ka sellest kuidas ja kellele sa mida müüd. Võib-olla oled kuulnud, kuidas Coca Cola leiutati? 1886. aastal valmistas USA apteeker John Pemberton oma tagaõues esimese pajatäie Coca Colat
Jalgsema küla ajaloost. Uurimistöö, 1990, lk 5-9 ) Külarahvas oli töökas ja hoidis kokku. Ühiselt peeti talguid ja pulmi, ristiti lapsi ja saadeti viimsele teekonnale lahkunuid. Küla rahuliku arengu katkestasid 1939. aastal alanud pöördelised sündmused. 1.3 Küla jäi sõjast puutumata Ansomardi talus elas koos vanematega Ivi Volter ( 06.10.2007; sünniaasta 19??), kes minga kohtudes istus samas talus, köögilaua taga ja meenutas vanu aegu. Tema vanavanemad ostsidki Pitkade talu. Palju aega tuli veeta pesuköögis põranda all juhuks, kui pommid maja kallale tikuvad. «Tegelikult siin polnudki suuri lahinguid» ütleb Volter. «Ainult põgenevad vene lennukid viskasid pomme maha, mis kõrvaltalul lõid korstna pealt ja talu põles maha.» Jalgsema jäi suurtest teedest kaugemale, mistõttu suured sõjakoledused väikesse külla ei jõudnud. Saksa tankid küll sõitsid külast läbi, aga ei purustanud midagi. Kõige hullemalt räsiti Jalgsemat 1949
Siinses loos korduvalt mainitud Pätsi Toompea-korter oli tegelikult suurejooneline valdus, mille katusel praegu lehvib Soome riigilipp. Päts paigutas sellesse hoonetekompleksi hulga raha ja ehitas sinna tõepoolest ka sauna , kuid ei suutnud seda enda käes pidada. Ta oli juba 1923. aastal leidnud oma 2000 ruutmeetrile üürilised ehk Soome ja Ungari saatkonna ning pakkus 1925. aastal kogu kompleksi soomlastele. Soomlased ostsidki selle 1926. aastal 25 miljoni Eesti marga eest ära, mis oli küllaltki suuremeelne hind. On oletatud, et sellega osutati raskustesse sattunud riigimehele teadlikult teene. Pole siiski teada, et mõni Kallaste moodi advokaat oleks seda tehingut tagant tõukamas käinud, ammugi veel omaniku teadmata. Teisalt saadi enda kätte unikaalne kinnistu, mis rõhutas Soome erilist positsiooni Eesti «vanema vennana». Pätsile võimaldati suulise lepingu alusel jääda sealsamas üüriliseks
annaabi.ee 
