Lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivanud oksad. Eestis peamiselt 3 liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud. Tõmmu külmaseen Armillaria ostoyae - patogeensus: kõrge. Risomorfide esinemine: vähe. Peremeestaimed: noored okaspuukultuurid, harvem ka vanemad. Levinuim ja ilmselt ka kõige ohtlikum. Juuremädanik peamiselt männil. · Jänesvaabik Ganoderma applanatum Mitmeaastane. Valgemädanik. Lame, kõva, keskmise suurusega v suur. Täiskasvanud viljakeha katab kõva, kuid üsna õhuke koorik. Pind tuhmilt nahkpruun või pruunikashall, sageli kaetus kakopruuni eospulbriga
juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1
värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, vajalike toitainete hankimise. Teadusele Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid teadaolevalt on maailma suurim seeneisend seal seenniidistiku, selle ümber Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika kambium hävib. Kui kambium on kogu puu üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, Ühendriikides, selle puujuurte ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat nukuhälliga. Kogu haudepilt niines.
see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A. mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis levinud külmaseentest on patoloogide arvates ohtlikeim juuremädanike tekitaja tõmmu-külmaseen (A. ostoyae), milline nakatab liivmuldadel kasvavaid noori mände. Seenniidistik levib juurtel ja tüvedel koore all, tekitades perifeerset puidumädanikku. Kuusel võib külmaseen põhjustada ka juurepessu kahjustusele sarnast tüve südamemädanikku. Külmaseentest nakatatud puude juurtel ja tüvedel esineb tugev vaigujooks, koore all võib näha valget seenkilet või musti seenevääte (risomorfe). Need tunnused eristavadki selgelt külmaseent juurepessu kahjustustest. Külmaseened
annaabi.ee 
