Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline
must ja valge- ning kasutatud on varjutust. Emotsioonaalne teos. Kolmandaks teoseks oli `Mehe pea (Pea)', maaltud 1948. aastal kasutades taas kuivnõela. Selle maali puhul on taas kaks tooni -must ja valge- ning varjutustehnikat rakendatud. Pildil on mehe pea, kes tundub olevat kõhnemapoolne. Mehe silmist loen elukogemust, kuid ka väsimust. Võibolla on tegu pikaajalise töölisega, kes tüdinenud oma tööst? Maal on taaskord huvitav. Neljandaks teoseks oli tundmatu kunstniku `Eestlased, ostjakid, laplased.', pärit 19. sajandist. Tegu pole maaliga, vaid koloreeritud litograafiaga, kus raamis paiknev leht on pärit tundmatust raamatust. Pildil on tõepoolest kujutatud eestlasi, ostjakid ja laplasi. Pilte on tegelikult kaks, ülemisel pildil on kaks seisvat naine ning üks istuv naine ning alumisel pildil seisev härra ja istuv härra. Pildil on minu arust püüdud kujutada erinevate rahvaste eluharjumusi. Huvitav teos sellegipoolest. Viimane, viies teos oli `Okaapid', maalitud 1949
nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise 5 suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989
..... 7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Ajalugu Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on nii erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid.
Laur Vallikivi ETNONÜÜM Põhjapoolsete sölkuppide üks enesenimetusi, mis on tänaseks kujunenud üldiseks ja ametlikuks, lähtub "inimese" tähistusest: söl'kup ja söl'kup (söl' 'taiga', kup 'inimene'). Ametlikuks kujunes see nimevorm alles 1930. aastatest. Siiski on paralleelselt tänaseni käibel olnud ka nimetus ostjakisamojeedid, mis pärineb venelastelt, kes kasutasid Lääne-Siberi rahvaste nimetustes sarnaseid nimeosi (ostjakid = handid, Jenissei ostjakid = ketid, samojeedid = neenetsid jne). Lõunapoolsed sölkupid on end nimetanud erinevate etnoterritoriaalsete (nt tsumõlkup, süssekum, taigul) nimedega ning alles viimastel aastakümnetel on nad kasutusele võtnud enesenimetuse "sölkup". ASUALA Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas. Lõunapoolsed sölkupid asustavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärseid alasid, mis administratiivselt jäävad valdavalt Tomski oblastisse
annaabi.ee 
