küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide kogemuse ning vaatluse mõiste naturalistlikud lähendid mõjutused meie närvilõpmetel ehk sensoorne lähistiimul ja vaatluslause. Viimane on stiimuliga kõige lähedasemalt seotud ning teda teistest lausetest eristavaks tunnuseks on see, et vaatluslauseid õpitakse ostensiivselt ning sõltumatult ülejäänud keele omandamisest. Seega ei sõltu nad erinevustest isikute taustteooriates. Ehkki vaatluslauseid ei korrigeerita just sageli, pole Quine'i järgi seegi põhimõtteliselt võimatu. Ka selle poolest erineb ta traditsioonilisest lähenemisest, mis pidas isiku enese ideede haaramist tõsikindlaks ning korrigeerimatuks. Need kaks komponenti on naturalistlikud selles mõttes, et füüsilise sündmuse ning lausena on
2.1. Maa, Marss, planeet, taevakeha. 2.2.2. Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto. 2.2.3. Koer, hunt, loom, koduloom, elusolend, surnud hunt. 2.2.4. Headus, kurjus, inimlikkus, jumalikkus. 7_fl_i-v MÕISTE DEFINITSIOON Mõiste sisu täpsustamiseks on kasutusel peamiselt kaht tüüpi määratlusi: · ostensiivsed (Id ostentus 'näitamine'); · verbaalsed (Id verbum 'sõna, väljend'). Ostensiivselt saab mõistet määratleda, kui näidata mingile objektile (või selle kujutisele vms) ja öelda, mis see on. Nii ei saa määratleda kõiki mõisteid, nt selliseid abstraktseid mõisteid nagu õiglus, olemine, mõte, tõde jne. Verbaalsete määratluse korral avatakse mõiste sisu teiste mõistete ja/või kirjelduste abil. Defineerimise alla peetakse enamasti silmas verbaalset määratlemist kuid räägitakse ka ostensiivsest defineerimisest.
Nt pilvelõhkuja näidiseks on Empire State Building. Näidete või näidiste kaudu defineerides tekib ridamisi probleeme, sest pole ilmne, millised näidise tunnused on olulised. Olukorda ei saa otsustavalt parandada ka näidiste hulga suurendamine. Erandjuhtumiks on defineerimine lihtsa loetlemise kaudu: loetletakse kõik objektid, millele termin rakendub. Nt nullist suuremad ühekohalised paarisarvud on 2,4, 6 ja 8. Sel juhul on termin täielikult määratletud. Ostensiivselt saab terminit määratleda, kui näidata mingit objekti või selle kujutist vms ja öelda, mis see on. Nii ei saa määratleda kõiki termineid, nt selliseid abstraktseid termineid nagu õiglus, olemine, mõte, tõde jne. Terminite ostensiivsel määratlemisel võib jääda ebaselgeks, millised tunnused on olulised ja mida nimelt näidatakse. Pseudoostensiivsel määratlemisel toimub ostensiivne defineerimine, millele lisandub
Nt pilvelõhkuja näidiseks on Empire State Building. Näidete või näidiste kaudu defineerides tekib ridamisi probleeme, sest pole ilmne, millised näidise tunnused on olulised. Olukorda ei saa otsustavalt parandada ka näidiste hulga suurendamine. Erandjuhtumiks on defineerimine lihtsa loetlemise kaudu: loetletakse kõik objektid, millele termin rakendub. Nt nullist suuremad ühekohalised paarisarvud on 2,4, 6 ja 8. Sel juhul on termin täielikult määratletud. Ostensiivselt saab terminit määratleda, kui näidata mingit objekti või selle kujutist vms ja öelda, mis see on. Nii ei saa määratleda kõiki termineid, nt selliseid abstraktseid termineid nagu õiglus, olemine, mõte, tõde jne. Terminite ostensiivsel määratlemisel võib jääda ebaselgeks, millised tunnused on olulised ja mida nimelt näidatakse. Pseudoostensiivsel määratlemisel toimub ostensiivne defineerimine, millele lisandub
annaabi.ee 
