Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum
Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid b) ____di__ hapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus Kuigi mittemetallilised elemendid hõlmavad kõigist elementidest ühe viiendiku, on mittemetallide aatomeid universumis üle _____99________ %. Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur. Võtame näiteks süsiniku - eluslooduse alus - või räni - mineraalse maailma alus.
ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema
Vees vähelahustuv. Hapniku keemilisi omadusi: tavatingimustel väheaktiivne, kuumutamisel käitub reduseerijana. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: · dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) · trihapnik ehk osoon(O3) Hapnik esineb kolme allotroopse teisendina: · monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid · dihapnikuna (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2 · trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-2.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-15-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid http://www.ttu.ee/public/s/soojustehnika-instituut/11
75% kogu lämmastikust asub atmosfääris (78,09 mahu%), kus ta on valdavalt molekulaarsel kujul, st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi. VÄÄVLI RINGE- so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. HAPNIKU RINGE- Põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel.
Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävlioksüdatsiooniaste.Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Ilma veeta ei saa elu eksisteerida. Meie planeedi pinnast on merede ja ookeanide pinnaga kaetud ligikaudu 70%, kui see vesi on soolane. Kõik peamised ökosüsteemid vajavad oma
Vääveldioksiidid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. Hapnikuringe – põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega – taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Ilma veeta ei saa elu eksisteerida. Meie planeedi pinnast on merede ja ookeanide pinnaga kaetud ligikaudu 70%, kui see vesi on soolane. Kõik peamised ökosüsteemid vajavad
6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 8 Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO 42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. 9 Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O 2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest. 10 40. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe. On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb
Samas on väävlisisaldus merevees madalam, kuna mereorganismid kasutavad teda oma skeleti ehitamiseks. Ookeanis on suurem osa väävlist (9/1099/100) pidevalt seotud bioloogilisse ringesse ja ainult väike osa temast settib. Hapnikuringe Endla Reintam, 2008/2009 34 Põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel.
annaabi.ee 
