2. vanemates rakkudes jääkainete talletuskoht. 3. aitab kaasa raku siserõhu kujunemisele. 4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid
Enamikul riimvetesse tungivatel mereloomadel kehavedelike kontsentratsioon ei muutu koos välikeskkonna soolsuse muutumisega, sest mitmesuguste nn. Osmoregulatoorsete seadeldiste tegevuse tõttu püsib soolade kontsentratsioon organismis teatud tasemel. Niisuguseid loomi nim homoiosmootseteks. On tähelepaneikuid, et mereorganismide üleviimisel riim-või magevette suureneb nende hapnikutarvidus. See nähe esineb ka neil organismidel, kellel osmoregulatoorsed mehhanismid puuduvad. Riimvetes on suutelised elama need organismid, kes seda suurenenud energiajuurdevoolu kasutavad osmoregulatoorsete seadeldiste käivitamiseks. Mereloomad, kes riimveelistes tingimustes vabanevat energiat ei suuda kasutada, hukkuvad kehavedelike kontsentratsiooni pideva vähenemise tõttu või ka suurenenud enegriakao tagajärjel. Mageveeloomade tungimist riimvette raskendab nähtavasti erituselundite töö häiritus seoses muutunud soolsustingimustega
Loomarakkudes: · Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes. · Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4
- loomaraku vakuoolid on väikesed, ja neid on vähe. Vakuoolide ülesanded loomarakus : 1. neis sisalduvad varulipiidid(energeetiline tagavara) 2. Vanemates rakkudes kogunevad sinna rasvlahustuvad mürkained. Seenerakkude vakuoolid : *Vakuoolid on väikesed, kuid neid on mitmeid. *seenerakkudes on varulipiidid(energeetiline tagavara) Algloomade vakuoolid : 1. Seedevakuoolid(toitekublik) - tekib toiduosakese ja seedeensüümide seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende läbimõõt on kuni 7 nm. N: Aktiin, müosiin. Leidub kõigis loomarakkudes. 2)Vahepealsed filamendid - läbimõõdult jämedamad valgumolekulid(10nm)
Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik
annaabi.ee 
