Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse · 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l · Kloriid · Alla 1,5 g/l · Kaalium · Alla 225 mg/l · Kaltsium · Alla 225 mg/l · Magneesium · Alla 100 mg/l · Osmootsus · 200-300 mosmol/l · Happesus (pH) · Üle 4,0 Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele Sv % 30g 40g 50g 60g 70g 80g 2% 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4% 750 1000 1250 1500 1750 2000 6% 500 666 833 1000 1166 1333 8% 375 500 625 750 875 1000 10% 300 400 500 600 700 800 12% 250 333 417 500 583 667 Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas
· Kaalium o 1l higi sisaldab 0,1-0,3g o 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · Naatrium · Kloriid · Kaalium · Kaltsium · Magneesium · Osmootsus · Happesus (pH) · 60 80 g/l · 0,4-1,0 g/l · Alla 1,5 g/l · Alla 225 mg/l · Alla 225 mg/l · Alla 100 mg/l · 200-300 mosmol/l · Üle 4,0 Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15.km 5.km 1967 Vesi 11.km 5.km 1977 Vesi 5.km 2,5.km 1990 Vesi 3.km 3. km + süsivesikud
Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI – positiivselt laetud pH > pI – negatiivselt laetud Happelised aminohapped annavad valgule happelised omadused ja aluselised vastavalt aluselised omadused. Vt aminohapped. 8. Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e onkootsus(osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase
Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud Isoelektriline punkt pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). 8. Valgu Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e. onkootsus (osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). 2
annaabi.ee 
