omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Toitumine on bakteritel mitmekesisem kui eukarüootidel. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmooselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud
Kaheahelalist DNAd sisaldav DNA ei replitseeru mitte rakutuumas, vaid tsütoplasmas 2.3Bakterite levik ja paljunemine Geneetika Bakter Prokarüood e eeltuumne Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi: Kerabakterid e kokid-nt streptokokk Pulkbakterid e patsillid-nt tuberkuloos Spiraalsed bakterid e spirillid Niitjad bakterid Bakterhaigused Saab ravida antibiootikumidega- pidurdavad bakterite eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta süntees, ainevahetus, valkude või nukleiinhapete sünteesi . Antibiootikumiresistentsus- bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile
punaka värvusega ja annab verele iseloomuliku värvuse. Erotrotsüüdi kest puruneb, siis veri läheb punaseks ja plasma muutub ka punaseks. Hemolüüsi võimalikud põhjused Osmootne emolüüs olukord, kus punalibled satuvad hüpotoonilisse keskkonda (so. Keskkond mille osmootne rõhk on madalam kui organismis endas). 3 Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine madalamalt osmooselt rõhult kõrgema suunas. Füüsikaline emolüüs füüsikalised tegurid kutsuvad punaliblede purunemise esile. Nt. vere külmumine. Mehhaaniline emolüüs erotrotsüüdid purunevad tugeval hõõrdumisel üksteise vastu. See võib juhtuda vere transpordil. Nt. ka raskete matkade korral võivad punalibled, mis jalgade piirkonnas vähe liiguvad, häiritud saada. Bioloogiline emolüüs võib tekkida nt. madude mürkide organismi sattumisel.
Punalibled ise on ümmargused vormelemendid, mis sisaldavad hemoglobiini, mis on punaka värvusega ja annab verele iseloomuliku värvuse. Erotrotsüüdi kest puruneb, siis veri läheb punaseks ja plasma muutub ka punaseks. Hemolüüsi võimalikud põhjused 1. Osmootne emolüüs olukord, kus punalibled satuvad hüpotoonilisse keskkonda (so. Keskkond mille osmootne rõhk on madalam kui organismis endas). Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine madalamalt osmooselt rõhult kõrgema suunas. 2. Füüsikaline emolüüs füüsikalised tegurid kutsuvad punaliblede purunemise esile. Nt. vere külmumine. 3. Mehhaaniline emolüüs erotrotsüüdid purunevad tugeval hõõrdumisel üksteise vastu. See võib juhtuda vere transpordil. Nt. ka raskete matkade korral võivad punalibled, mis jalgade piirkonnas vähe liiguvad, häiritud saada. 4. Bioloogiline emolüüs võib tekkida nt. madude mürkide organismi sattumisel.
annaabi.ee 
