Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga
Kr. tekkisid Musta mere rannikule kreeklaste asulad Sitros, Callatis jm, kuid maa põhirahvastiku moodustasid traaklaste hulka kuuluvad geedid ja daaklased. 1 saj tekkis nendel aladel Daaklaste riik mis langed 106. aastal Rooma võimu alla. 8-10. sajandil kuulus suurem osa praegusetest Rumeenia aladest Bulgaaria riigi alla. Transilvaania liideti 11-12 sajand Ungari kuningriigiga, Valahhia vürstiriik tekkis 1324.aastal. 1359. aastal tekkis Moldova vürstiriik. 15. sajandi tuli algasid sõjad osmanitega, sõltuti Türgist. 18-19. sajandil suurenes Venemaa mõju, vene sõjavägi hõivas 19 sajand ajuti sealseid vürstiriike.1812 liideti Bukaresti rahu kohaselt Venemaaga Bessaraabia (Moldova). 1821. aastal oli türgi- vastane ülestõus, Venemaa eestkostel andis Türgi valahhiale ja Moldovale rohkem õigusi. Rumeenia Kuningriik tekkis 1859. aastal Valahhia ja Moldova liitumisest mida asus juhtima Hohenzollern'ite suguvõsa. 1877 asuti Venemaa abiga sõtta türklaste vastu ning
Sõjaväereform: jalavägi koostati kristlaste lastest, keda algusest peale islami fanaatikuteks kasvatati; musketärid; kahurivägi; ratsavägi. Reformiga aitavad kaasa inglased Robert ja Anthony Shirley, kellele sai Briti armeest kõrini ja tulid seiklema. 17. sajandi alguses toimusid kolm suurt sõda Türgi osmanitega. Iraani tähtsaimaks sadamaks saab Abbas. Toimus Pärsia prestiizi tõus võitude tõttu, sõjad olid aga karmid Kaukaasia väikerahvastele: küüditati armeenlasi, grusiine, tapeti kurde. Tehti Euroopa koloniaalvõimudele mingeid järeleandmisi, mis hiljem kätte maksid.
Abai ja usk. Abai tutvub linnas mulla Sarmollaga, kes tahab lapsi usuhullustusest vabastada. Teised vaimulikud hakkavad Sarmollat süüdistama vallapuhkenud kooleras, misjärel üks usufanaatik tapab ta. Abai tahtis Sarmolla kaitseks välja astuda, ent enne Sarmolla tapeti. Abaid valdas vastikustunne, et Sarmolla surma käsitati kui katku lakkamiseks vajalikku ohvrit. Teise olulisema usualase sündmusena astus Abai vastu muhameedlaste usuühingule. Ta arvas, et selle taga on osmanid ja osmanitega liitumine tähendaks venelastest kaugenemist. Abai kui juht. Abai ei poolda (venelastest) võimumeeste juures tunnistusi andes oma hõimu juhte, pidades neid nõrgemate hõimude vastu röövellikeks (,,uuteks kunanbaideks 45". Pärast seda Abaid rünnati. Nüüd astusid tema hõimu realiikmed tema kaitseks välja, ajades ära Abai kiusajate hobused. Abai rikkad hõimukaaslased tundsid, et Abai taga on rahva jõud. Naiste õigused
annaabi.ee 
