Mirell Põlma (B14600) Oskussõnastiku ,,Müügi- ja turundussõnastik" retsensioon Oskussõnastikul ,,Müügi- ja turundussõnastik" üht kindlat autorit pole, küll aga on toimetaja Lea Noorma. Sõnastiku on välja andnud TEA Kirjastus. Sõnastik on välja antud kirjastamist toetava programmi raames ning Prantsusmaa välisministeeriumi, Prantsuse saatkonna Eestis ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse kaasabil. ,,Müügi- ja turundussõnastik" ilmus 2004. aastal. Kokku on oskussõnastikus 208 lehekülge.
edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud. Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav. Tema keeleuuendustegevuses oli
Kasutatud kirjandus 1. Paul Ariste. Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2. Tiiu Erelt. Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar Veski. – Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism
Tekkis ka vastuliikumine – kardeti, et uuenduste tulv võib keelele ohtlikuks saada. Alternatiivne keelekorraldusliikumine – keele stabiliseerimine, süstematiseerimine, normimine (J.V. Veski), kelle eestvõttel korraldati keele korraldus, pandi alus ja töötati välja kümneid õigekeelsussõnarmt-d. Tema tegevus oskuskeele väljaarendamisel on väga tähtis – 40 terminoloogiakomisjoni töötas tema alluvuses. Üle 30 oskussõnastiku. 1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad. Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud. Seaduse sisulise külje kõrval hakati tähelepanu pöörama nende vormile, keelelisele korrektsusele. Keele puhul ei ole kuskilt eeskuju võtta. EV kuulutati eesti keel riigikeeleks, tekkis tungiv vajadus emakeele arendamise järele, nii üld-kui teaduskeele mõttes. Alustati õteaduses omakeelse oskussõnavara loomist
annaabi.ee 
