Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus. Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest
Ta abiellus oma täditütre Virginia Clemmiga, kes oli tollal vaid 14-aastane, ning töötas toimetajana ajakirja ,,Southern Literary Messenger" juures. Sellele järgnesid puuduse ja rännakuaastad, mil kirjanik tegi kaastööd paljudele ajakirjadele. Poe kuulsaimateks luuleteosteks on saanud need, mis ta kirjutas elu lõpupoole, naise haiguse ajal. 1845. aastal ilmus luulekogu ,,Kaaren ja teisi luuletusi". ,,Kaaren" on suurepärane näide kõlaefektidest, oskuslikest siseriimidest ja kordustest, selle juhtmotiivideks on surm ja armastus. Luuletus areneb kahekõnena luuletaja ja ootamatult kambrisse lennanud kaarna vahel. Teises tuntud luuletuses ,,Kellad" asenduvad elu alguse, nooruse ja rõõmu helid lõpuks matusekella lohutu kajaga. Ka luuletuses ,,Annabel Lee" on teemaks armastatud naise surm. Poe lüürika olulisim kujund on unelm ja nägemus, mis vajutab värssidele kõrgenenud tundlikkuse pitseri. Poe avaldas 1848. aastal
lugedes, sotsialiseerudes, mängisid mänge nagu male ja kaardid ja tegid teisi tegevusi, mis ei olnud eriti koormavad. Neile oli kättesaadav parim võimalik haridus: palgati eraõpetajaid, ka õppematerjalid olid kättesaadavad. See andis neile teiste ees suure eelise, kuna suur osa ühiskonnast ei suutnud endale head haridust lubada. Aristokraadid omasid palju luksuslikke asju, neil olid suured majad, arvukas teenijaskond, hea söök, ehted jne. (Policelli, 2014) Keskklass koosnes oskuslikest töötajatest. Võib näida, nagu teeninuks nad vähem raha, aga paljud neist olid peaaegu sama rikkad kui aristokraadid. Keskklassist linnakodanikud tegid töid või pidasid ameteid, mis nõudsid pikaajalist harjutamist või head haridust, näiteks arst ja advokaat. Keskklass jagunes kaheks: alumine ja ülemine keskklass. Alam keskklass koosnes väiksema jõukusega inimestest. Sellised olid näiteks poepidajad, kaupmehed, (riigi)ametnikud ja madalama taseme ärimehed
(D. V. Edwards, 1998, p. 487; G. C. Edwards et. al., 2014, p. 478) Tänapäeval on kogu avaliku teenistuse süsteem loodud nii palkama kui edutama bürokraatia liikmeid, põhinedes vaid kasumlikkusel ning konkreetse inimese võimetel. Et tagada kvalifitseeritud ja võimeka inimese valimine, kasutatakse töötajate palkamisel eksameid ja hinnanguid. Võimetest lähtuv süsteem peaks looma administratsiooni, mis koosneb andekatest ja oskuslikest inimestest. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 478) Personali juhtimise büroo (Office of Personal Management) juhib suurema osa ametnike palkamist riiklikes ministeeriumites. Personali juhtimise büroo juhi määrab president ning kinnitab Senat. Personali juhtimise bürool on välja töötatud reeglid inimeste palkamiseks, edutamiseks ja vallandamiseks. Avalikus teenistuses töö saamiseks tuleb kandidaadil sooritada test või siis täita nõuded. Pärast testi läbimist
annaabi.ee 
