ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) lihakas osa on õiepõhi.) Tüübid: Kogukukkurvili kõige ürgsem ja kõige ühesemalt võrreldav käbiga, sellest on arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus.
..4 nädalat. Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad. Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil. 9 Joonis 4. Maasika õied. 1 kahesugulised 2 - ühesugulised a tupplehed b kroonlehed 3.5 Maasika viljad Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õisikupõhjast. Koguvilja pinnal on väikesed osaviljad pähklikesed ehk seemnised. Maasika viljad valmivad juunis - juulis. Ühe ja sama sordi valmimise algus võib aastati kõikuda 2-3 nädala piires või rohkemgi. Vilja suurus on sordi omadus, mis sõltub kasvuoludest. Kõige suuremad on kobaras esimese järgu viljad, iga järgneva järgu viljad on eelmisest väiksemad. Kui külma tõttu või mõne muu põhjuse tõttu esimene õis hävis, siis järgnevatest õitest ei arene kunagi nii suurt vilja kui esimene.(joonis 5)
Marjad on magusamad kui lähtevanematel. Astelpaju viljade värvus on oranzikas punasest kuni kollaseni. Maitse on hapukas. Jõhvikas ehk kuremari sisaldab kuni 3% happeid, 2...6% suhkruid, kuni 22 mg C- vitamiini 100 g kohta ja B-rühma vitamiine. Hea säilivus on tingitud temas leiduvast bensoehappest, millel on konserveeriv toime. Jõhvikatel on võime järelvalmida. Jõhvikatel on ka aretatud sorte. Maasikas on ehituselt ebamari. Lihakas vili areneb õiepõhjast. Pinnal on väikesed osaviljad seemned või pähklikesed. Maasikas on varavalmiv kultuur. Aedmaasikas on välja aretatud Prantsusmaal tsiili ja virgiinia maasika ristamisel. Looduses kasvab metsmaasikas, muulukas (vili on ainult tipust punane ja tupelehed on raskesti eraldatavad) ning kõrge maasikas. Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini
Liitlehed viie lehekesega, teravahambalise servaga; pealt rohelised, alt hallid. Õied suured, väheseõielistes õisikutes, kroonlehed tumepunased, tupplehed punase siseküljega; 57 selliseid õisi rohkem meie flooras ei leidu. Õitseb mai lõpust augustini. Õiepõhi suureneb viljudes ja moodustab koguvilja nagu maasikal, ainult et vili on kuiv. Osaviljad võivad kaua vees hõljuda. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: meetaim, värvitaim annab lõngale punase värvuse. Kuna sisaldab rohkesti parkaineid, on olnud ravimiks kõhulahtisuse puhul, haavaravimiks, reuma ja põletike raviks. UBALEHT Menyanthes trifoliata; perekonna nimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest menycin näitama, avastama, anthos õis; trifoliata (lad.k.) kolmeleheline. Ubaleheliste sugukond.
annaabi.ee 
