mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi
Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud teatud tegevuste ja oskuste kriteeriumide kirjalikud loendid. Kontrollnimistuid kasutatakse käitumise või oskuste olemasolu kindlakstegemiseks erinevates valdkondades. Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või kirjeldav
kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel 2) korduvvaatlused toimuvad perioodiliselt teatud ajavahemike tagant 3) ühekordsed vaatlused korraldatakse eriotstarbel Vaatluse liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: 1) kõikne vaatlus hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st kõiki selle üksikliikmeid 2) mittekõikne ehk osavaatlus hõlmab ainult teadusliku esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist. Vaatluse liigitus andmete hankimise protseduuri järgi: 1) otsene ehk visuaalne vaatlus loendaja registreerib oma silmaga ja paneb kirja uuritavad tulemused 2) dokumendivaatlus vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente 3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused
Süstematiseeritud vaatlus mida vaatleme (käitumisviiside kategoriseerimine) ja kuidas vaatleme? Iga kategooria esinemise sagedus Etogramm mingi liigi esindaja spetsiifiliste käitumiste täielik loend Eksperimentaal vaatlus Eksperimentaalne sobiv olukord tekitatakse eksperimentaatori poolt Ainsworth, Blehar, Waters & Wall, 1978 ema ja lapse käitumine lahusolekul ja taaskohtumisel 27. Uurijate osalemise määr vaatluses. Täielik osavaatlus Uurija asub uuritavate sekka Uurija täidab sisulist rolli Uurija tegelik roll varjatud + tõesed andmed; täpne info siseasjade kohta; vaadeldavad käituvad loomulikult; võimalus vaadata situatsioone, mis pole vaatluseks avatud - eetilisuse probleem; vaatleja mõju vaadeldavatele; uurijal rollikonflikt; uurija võime objektiivseks jääda Vaatlus osalejana Uurija on avalikult kaksikrollis Uurija osaleb tegevustes
pidevad vaatlused, uuritavad sündmused registreeritakse toimumise hetkel või kindal ajaperioodi vahemiku jooksul(raamatupidamine, rahvastku jooksev arvestus) b. korduvad vaatlused, teatud ajavahemike tagant (inventuurid, leondused) c. ühekordsed vaatlused 3) vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: a. kõikne vaatlus, hõlmab kõiki uurimisobjekti liikmeid b. mittekõikne e. osavaatlus, hõlmab ainult teatud osa liikmeid, aga tulemused üldistatakse kogu vaatlusobjektile. 4) Andmete hankimise protseduuri järgi: a. otsene e. visuaalne vaatlus, vaatleja oma silmaga registreerib uuritavad tulemused b. dokumentaalvaatlus, vaatlsandmete allikatena kasutatakse erinevaid dokumente c. küsitlused : a) suuline küsitlus b) iseregistreerimine, annab ise vastused
minuti järgi; - ühekordne vaatlus , mis korraldatakse eriotstarbel, kusjuures pole ette teada, millal järgmine sellelaadne vaatlus toimub (peamiselt erinevate sihtuuringute läbiviimiseks). Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi : - kõikne vaatlus , mis hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st. kõik selle üksikliikmed (rahvaloendus, raamatupidamine, tegevuse mingi osa vaatlus); - osavaatlus ehk mittekõikne, mis hõlmab ainult teatud esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist, tulemused aga üldistatakse kogu vaatlusobjektile (ankeetvaatlus, väljavõtteline ehk valimvaatlus, näiteks EMORi uuringud). 18 Liigitus andmete hankimiseprotseduuri järgi: -visuaalne ehk otsene, vahetu vaatlus, mille puhul loendaja registreerib oma silmaga uuritavad tulemused ning fikseerib need (liiklusvaatlused, sildade koormuste
Rahvaluule uurimisainena Allikad: rahvaluuleteadus loob oma allikad ise, dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus SUULISED ALLIKAD: KIRJALIKUD ALLIKAD: - Välitööd küsitlus - Arhiivi talletatud materjal vestlus välitöödelt kogutud intervjuu korrespondentide vastused osavaatlus jms allikapublikatsioonid Suulised allikad: - Kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil - Välitöö kui o Materjali kogumine stipendaatide abil o Teaduslikud ekspeditsioonid Fontaalne kogumine Päästekogumine Temaatiline kogumine Kogumispäevikud kui allikas Materjali talletamisviisid välitöödel:
annaabi.ee 
