(toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal. Peamised tööviljakust suurendavad tegurid on tootmise mehhaniseerimine ja automatiseerimine, tootmismenetluste täiustamine, juhtimise ja töökorralduse
Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m²,m³) 2)väärtuseline (väljund on rahaühikutes:kroonides, eurodes jne). Tootlikkusnäitaja sisend võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalistes ühikutes. Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk teguritootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3)kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks.
kaubatoodang. Puuduseks on hindade mõju, väljundi struktuuri mõju. Tootlikkusnäitaja sisend võib olla: naturaalsetes, väärtuselistes, ajalistes ühikutes. Kombineerides väljundi kahe mõõtmisiviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kuut tüüpi tootlikkuse näitajaid. Tootlikkusnäitajaga haaratavate sisendite alusel võib eristada: 1) Osa ehk teguritootlikkust, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) Tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3) Kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks.
Odra, rukki ning kaera kasvupind on hoogsalt vähenenud. Ka kartuli ja suhkrupeedi osatähtsus on vähenenud. Ligi viis korda on aga suurenenud nisu kasvupind. Suhteliselt kõige enam on viimase 20 aasta jooksul suurenenud rapsi kasvupind. Põllukultuuride saagikus 1990. aastate alguses kaasnes põllumajanduse struktuurse muutuse ning tootmismahtude ja hõive vähenemisega ka tagasiminek põllukultuuride saagikuses, mis on üks põllumajanduse osatootlikkuse näitajaid. Saagikus on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL'iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga. Loomade ja lindude arvu muutused Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad
annaabi.ee 
