eluaasta! MÕISTED(eripedagoogidele): Kõnetegevus- on üks inimtegevuse like. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism(kõne funktsionaalsüsteem). Keel- on vahend mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilist-artikulatoorsete märkide süsteemi(produtseeritakse artikulatoorselt,tajutakse akustiliselt). Häälikanalüüs- kirjutamistoimingu osatoiming eermärgiga eristada/ära tunda sõnas häälikuid ja määrata nende järjekord. Kõne- on kõnevõime realiseerimine,keele kui vahendi kasutamine. Kõne eelduseks on kõneleja ja kuulaja(lugeja ja kirjutaja) kõnevõime ja mingi keele süsteem. Võgotski järgi on kõne mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. juhundamine ja sõnastamine keele abil. Kõnetakt- keeledidaktika seisukohalt on kõnetakti tähtsus keeles järgmine: hääldamist
Mida rohkem me tegevuse juurde räägime, seda rohkem areneb intellekt jms. - vaimne  eksamiküs saab selgeks - kombineeritud VT 3. slaid TULEB SELGEKS TEHA, MIDA ON LAPSELE ÕPETATUD enne kui näpuga näitama hakatakse, et seda ei oska. KAS ON ÜLDSE KEEGI ÕPETANUD?? Tegevuse struktuuri kõige olulisem osa on toiming- selle tasandil toimub õpetamine. See on teadvustatud. Toiming jaotatakse osadeks. Oskus koosneb osaoskustest. (Nt saabaste jalga panek- vajadus õue minna, osatoiming saabaste jalga panek- intellektipuudega lapse puhul, noorema lapse puhul- tuleb teadvustada osaoskuseid- nt leida oma saapad, valida vasak ja parem saabas, saabaste nt paelte avamine, õige jala valimine, jala sissepanemine, luku või krõpsu või paelte sidumine. Toiming- teadlik VS operatsioon- alateadlik. Toiming MUUTUB operatsiooniks. R- õpetamine- laia keele tegemine, lai keel üles viia(huulele), hammaste taha, puhutakse, puhutakse häälega ja siis vibratsioon teha.
Olulised ka motiivid kuidas midagi teha. On olemas küll , aga nad ei tea kuidas see toimib. Ja see vajab operantset tingitust. Nõrk koht biheivokatel: leidisd, et inimeste käitumine on peaaegu nagu koera käitumine. Et inimesed teavad,mis vanasti toimus, koer vist mitte. Ütleisd, et tegevusakt jaotub operatsioonideks. Programmõpe põhineb ka sellel. Ja eripedagoogikas peaks tegelt veel rohkemateks aktideks jagama. On vaja teada, mis astmed läbib mingi toimingu osatoiming?, kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida. TEADLASED: W.Wundt  kõneloome  kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama. Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?). Konkreetne kujutis ja üldistatud kujutis erinevad. Nüüd oleneb mis mu peas aktiveerub, kui kuulen sõna ,,mänd"
Vajalik on oskus leida võimalikult kiiresti häälikule vastav täht ja artikuleerida häälikut tähte tajudes. Sobivad kahesuunalised ülesanded: õpetaja tõstab tähekaardi või osutab tähele, õpilased nimetavad hääliku; õpetaja nimetab hääliku, õpilased tõstavad tähekaardi. Kirjeldatud töövõtete eesmärk on seostada nägemistaju, kuulmistaju ning kõneliigutused. Puudulike seoste korral on veerimine raske - ilmnevad pausid, moonutused, osatoiming sooritatakse väga aeglaselt. Edaspidi on otstarbekas kasutada paralleelselt nii suuri trükitähti kui ka väikseid kirjatähti, lõpuks ka väikseid trükitähti. Ülesandena sobib ka eri šriftis tähtede rühmitamine ning rühma seostamine häälikutega (seos grafeem ehk erisugused tähekujud <-> foneem). Veerimine: tähtedest lähtuvalt hääldatakse häälikuid sõnas sujuvalt, pausideta, esialgu aeglaselt ja venitades (libisemismeetodil)
annaabi.ee 
