kasutatakse nn loogilist ruutu. Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused. Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised: 1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. 2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3. Osaotsustus allub üldotsustusele: kui üldotsustus on tõene, on ka osaotsustus tõene ning kui osaotsustus on väär, on ka üldotsustus väär. 4. Üldjaatav ja osaeitav ning üldeitav ja osajaatav otsustus on kontradiktoorsed ehk teineteisele vastu rääkivad: kui üks on tõene, on teine väär ning kui üks on väär, on teine tõene. Nimetatud seosed silmas pidades saab ühe otsustuse tõeväärtuse alusel teha järeldusi teiste otsustuste tõeväärtuste kohta. Kui ühes diagonaali otsas on tõene otsustus, siis teises otsas on väär
o Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik. o Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik. Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes o Üksikotsustus- ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Struktuur: See S on (ei ole) P. NT: Tallinn on EV Pealinn o Osaotsustus - mingi klassi rohkem kui ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Mõned S on (ei ole) P. NT: Mõned lapsed on head lapsed. Määratletud osaotsustus- kus jaatatakse või eitatakse midagi mingi klassi esemete teatud kindla osa kohta. Ainult mõned S on (ei ole) P. Määramata osaotsustus- Jaatatakse või eitataks eteatud osa kohta,
(subcontraries): nad mõlemad võivad olla tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. Kui üks neist on väär, siis teine peab olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla nii tõene kui väär. Alluvus ehk subordinatsioon (subalternation) loogilises ruudus: Osajaatav otsustsus on üIdjaatava otsustuse suhtes alluv (subaltern) ehk subordinaarne: kui üldotsustus on tõene, siis on tõene ka vastav osaotsustus, ning kui osaotsustus on väär, siis on väär ka vastav üldotsustus. Üldjaatav otsustus on osajaatava suhtes allutav (superaltern). Samasugune vahekord on osaeitava otsustuse (alluv) ja üldeitava otsustuse (allutav) vahel. SUHTEOTSUSTUSED Suhteotsustused on väited suhete kohta mingite objektide vahel, nt Tartu asub Tallinnast lõuna pool. Manni ja Kati on õed. Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu. Piir suhte- ja atributiivse otsustuse vahel pole range. Nt võib otsustust Manni ja Kati on
Esmaspäeviti bussid ei välju. ( ) M+ e P+ Täna on esmaspäev. S+ a M Täna buss ei välju. S+ e P+ See on I/II figuuri kehtiv ja korrektne süllogism. Varjatud eeldus on: Esmaspäeviti bussid ei välju või Bussid ei välju esmaspäeviti . 7.17. Mõni ei ole loll, sest mõned oskavad elada. Järelduseks on eitav lause (esineb ka ,,sest" ees): Mõni ei ole loll. KINDLASTI tuleb määrata subjekt: Nt: Mõni inimene ei ole loll. See on osaotsustus SoP+; kusjuures inimene on S ja loll on P. Teine väide peab olema väiksem eeldus, kuna selles sisaldub varjatult väiksem termin inimene. Keskterminiks on elada oskav [olend]. ?? (oskab elada) (on/ei ole) (loll) ?P M Mõni inimene oskab elada. S i M Mõni inimene ei ole loll S o P+ Eelduste reeglitest: Suurem eeldus on üldeitav. Terminite reeglitest: Kesktermini asukoht on vaba.
annaabi.ee 
