Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pV = RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R R 8314 R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu
Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pv=RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R Rµ 8314 R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil. Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga.
Gaasi segurõhk võrdub üksikute gaasikomponentide osarõhkude summana. Komponendi osa- ehk partsiaalrõhuks nim: rõhku millist ta avaldab anuma seintele, kui ta üksi võtaks oma alla kogu selle anuma mahu ja omandaks segu temperatuuri. N N p1 = 1 kT P2 = 2 kT V , V , jne N1 ja N2 on gaasikomponentide molekulide arv. k Boltzmanni konstant. Gaasisegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse gaasikomponentide osamassi ja osamahu mõistet. M mi = i Gaasisegus oleva mingi gaasikomponendi suhteline osamass M Mi segus oleva gaasikomponendi mass (osamass) M segu kogumass n n M = M1 + M 2 + + M n = M i m1 + m2 + + mn = mi = 1
..+pn , kus p1,p2,p3 ... pn gaasisegu üksikkomponentide partsiaalrõhud. 3.2 Gaasisegude iseloomustamine. Ideaalgaaside segu peab alluma võrranditele (20) ja (21), ent nende kasutamisel peame teadma gaasisegu gaasikonstanti Rs ja võrrandi (22) kasutamisel segu näivat molaarmassi s . Mõlemad suurused Rs ja s olenevad segu koostisest, st millised gaasid ja millises koguses on nad gaasisegus. Gaasisegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse gaasikomponentide osamassi, osamahu ja moolosa mõiste. Osamassi all mõeldakse komponendi massi suhet segu kogumassi. Massiosad on g1 = m1/ms ; g2 = m2/ms .....gn = mn/ms (29) kus g1,g2...gn on segu üksikgaaside massiosad, m1,m2...mn - üksikgaaside massid, ms gaasisegu mass. Kuna gaasisegu kogumass on võrdne üksikute gaasikomponentide masside summaga m1 + m2 + m3 +... +mn = ms siis jagades seda avaldist ms-ga, saame, et gaasisegus olevate gaasikomponentide osamasside
annaabi.ee 
