Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s
1 (7÷50)103 33610 14 Gaaside entalpia koldest lahkumisel1) hk kJ/kg B1.2, tab. 2 (4÷30)103 18722 15 Kütuse arvutuslik kulu Ba kg/s B2.2 1÷500 4.45 16 C ja H suhe kütuses - - Ct/Ht 0÷50 0 17 Lendtuha kontsentratsioon µ g/m3 B1.2, tab. 1 0÷200 0 koldegaasides 18 Veeaurude osamaht koldegaasides rH2O - B1.2, tab. 1 0,05÷0,2 0.186 19 Kolme aatomiliste gaaside osamaht 0.086 rRO2 - B1.2, tab. 1 0,05÷0,2 koldegaasides Ekraaniküttepinna nurktegur - [1], lk. 41 - 0.99 Kolde seinte tinglik saastumistegur - [1], tab. 4.8 - 0.6
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K)
...3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7.Ideaalgaaside segud (gaasikomponendi, partsiaalrõhk, suhteline osamass, osamaht)(Daltoni seadus)....................................................................................................................................................4 8.Mehaaniline töö e.(mahumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil...........5 9.Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil.................5 10.Siseenergia ja soojuse mõiste (kuidas leitakse siseenergia, muutuse määramine protsessis)...........5 11
v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) = p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht. *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvõrrandid. Iga gaas segus võtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri. *Partsiaalrõhk kui iga üksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rõhku ja üksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis üksiku komponendi rõhku nim. partsiaalrõhuks. * Daltoni seadus gaasi segu rõhk võrdub komponentide partsiaalrõhkude summaga
v 2 T2 3) Charles' seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad p1 T1 võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const(isohoorne) p 2 T2 11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht. *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvõrrandid. Iga gaas segus võtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri. *Partsiaalrõhk kui iga üksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rõhku ja üksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis üksiku komponendi rõhku nim. partsiaalrõhuks. * Daltoni seadus gaasi segu rõhk võrdub komponentide partsiaalrõhkude summaga
Lauda puuritakse toru läbimõõdust 15-20 mm suurem ava. Laua seinapoolsest servast saetakse auguni kiilukujuline tükk ära. Laud paigaldatakse oma kohale. Ärasaetud kiilukujuline tükk liimitakse paigaldatud lauda tagasi. Toru ja laua vahel peab jääma ruumi toru soojuspaisumiseks. Toru läbiviigukoht kaetakse näiteks plastist katterõngaga. 2.3.4. Põrandate lakkimine Kulu: 6-8 m2/l. Tahke aine osamaht u. 30%. Tihedus u. 1,0 kg/l. Lakkimisviis: Pintsli või lakilabidaga. Kuivamisaeg: +23°C ja 50%-lise suhtelise õhuniiskuse juures 1-2 tundi: lihvimis- ja lakkimiskuiv, 2 ööpäeva: kasutuskõlblik; 7 ööpäeva: kulumis- ja koormuskindel. Läige: Poolmatt. Kulumiskindlus: Hea. Vastupidavus kemikaalidele: Vastupidav puhastuskemikaalide ja nõrgatoimelise vedeldi (lakibensiin) lühiajalisele toimele. Ei ole vastupidav tugevatoimelise lahusti (nitrolahusti) toimele. Ladustamine:
m1 + m2 + m3 +... +mn = ms siis jagades seda avaldist ms-ga, saame, et gaasisegus olevate gaasikomponentide osamasside summa on võrdne ühega: m1/ms + m2 / ms +...+ mn / ms = 1 Iga murd võrrandi vasakul pool kujutab endast gaasi komponendi massiosa gaasisegus, järelikult g1 + g2 +... gn = 1 st segu moodustavate komponentide summa on võrdne ühega. Kui osamasside arvväärtusi korrutada 100-ga, saame segu massiprotsendilise koostise. Osamaht. Teame, et gaasil ei ole oma mahtu, gaasi mahu all mõistetakse selle anuma mahtu, milles gaas asub. Gaasikomponendi osamahu määramisel kasutatakse gaasikomponendi taandatud mahu mõistet, so gaasikomponendi maht segu temperatuuril ja rõhul. Taandatud mahtude leidmisel kasutatakse mistahes gaasi olekuvõrrandit. Oletame, et komponent võtab enda alla kogu segu ruumala Vs, omades partsiaalrõhku p1: p1Vs = G1R1T
annaabi.ee 
