lähenemine maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsetes uuringutes uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed neile annavad (Denzin & Lincoln, 2000). Kvalitatiivse meetodi eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab ülalnimetatud eesmärki saavutada, nt osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlusega, autobiograafiate kogumisega. Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt süstemaatiline vaatlus,
See võib olla avalik, et osaline nt istumine kongressil, kus osalejad teavad, mis ajakirjanikud kohal on. Võib olla varjatud, kus ajakirjanik sulandub rahva sekka. Osalusvaatlus on see, kus ollakse ise sündmuses. Nt maskeeritakse ennast prükkariks ja elatakse koos teiste prükkaritega salaja. Osalusvaatlust kasutatakse probleemsetegruppide puhul ja kuulub pigem uurivasse ajakirjandusse. Teine viis on käia kaasas nt politseiga, kus politsei teab ajakirjaniku olemasolu. Osalusvaatlusega tegelemine on midagi muud. Varjatud osalusvaatluse puhul on oht see, et elu allikate keskel võib mõjutada ja tunded võivad mõjutada objektiivsust. Teine probleem on see, et ajakirjanikku kasutatakse ära – politsei ei kasuta veidraid võtteid või ei lubata neist kirjutada. Varjatud reporteritööd vaadeldakse ka negatiivsest, sest see tungib inimeste eraellu. Õigustatakse, et tõe otsimisel võib kõike kasutada. Eetilised küsimused tulevad südametunnistusest.
tekkiks ettevõttes. Eesmärgiks on saada teada - kuidas ebaeetilisust vältida ettevõtte kollektiivis. 8 2.1. Metoodika. Uurimus läbiviimiseks kasutan kvalitatiivse meetodid. Kvalitatiivse meetodi eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab ülalnimetatud eesmärki saavutada, nt osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlusega, autobiograafiate kogumisega. Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt
· molemad paralleelselt KVALITATIIVSED Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on naiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, pohistatud teooria, juhtumiuurimus Eesmärk on saada terviklikku (pilti) empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab eesmärki saavutada, nt. osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlustega, autobiograafiate kogumisega. · Vaatlus - saame teada, mis tegelikult juhtub. Struktureeritud ja osalusvaatlus · Fookusgrupp ruhmavestlus, kus valitud sihtruhma esindajaid (uhes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse valjaoppe saanud intervjueerija (moderaator), kes
annaabi.ee 
