38. Millised on demokraatia võimalused? Demokraatial liigid: 1) Otsene demokraatia kõik hääletavad otseselt 2) Esindusdemokraatia Valid esindajad 3) Osalusdemokraatia Saad osaleda rahvahääletusel 4) Elitaardemokraatia Riiki juhib väikesearvuline liit 39. Millised on demokraatia ohud? Sest demokraatia on väga aeglaselt ning vähemustega tuleb arvestada, mis võib põhjustada rahutusi, kui kõigi vähemustega ei arvestata. 40. Kuidas osalete Teie osalusdemokraatias? Tooge kaks näidet! Osalemine õpilasesinduses olemine, üritus ,,Teeme ära!". 41. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskonna mõistet kasutatakse nende riikida kohta, mis lähevad poliitiliselt korralt üle teisele. Nt diktatuurriik muutub demokraatiaks. 42. Millised probleemid tekivad tavaliselt siirdeühiskonnal? Majanduslik ebastabiilsus ja poliitiline ebastabiilsus. 43. Kes valitseb, kui demokraatlikus riigis on kõrgeim võimukandja rahvas.
otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia
Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Leppedemokraatia - püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. (Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia) 68. Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada. 69. Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia kaks põhitunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Veel tunnuseid: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiameteisse Väljendusvabadus Õigus alternatiivsele teabele Ühinemisõigus 70
ebavõrdselt. Osaluspoliitika teoreetikud väidavad, et ainult aktiivne, demokraatlik kaasatus kõigisse huvipakkuvatesse küsimustesse võib kaasa tuua tõelise vabaduse ja võrdsuse kõigi jaoks. Ainult siis, kui me ise oleme osalised nende otsuste langetamisel, mis struktureerivad meie elu kõigis valdkondades, oleme me tõeliselt vabad, väidavad nad. Ja kui asetada see eelmise peatüki poliitilist kohustust puudutanud arutelu konteksti, siis ainult osalusdemokraatias on ühiskondliku lepingu teooria voluntaristlikud eeldused rahuldatud. Säärases ühiskonnas võime endast tõesti mõelda kui ühiskonnaliikmetest, kes vabatahtlikult annavad oma panuse. Ning seega vaid neil tingimustel võib meil üldse tekkida kohustus riigile alluda. Osaluspoliitika idee on pealtnäha väga ligitõmbav. Me oleme riikliku ja kohaliku otsustamise subjektid peame alluma reeglitele , seega peaksime kahtlemata mängima oma osa nende otsuste autoritena. Ainult
annaabi.ee 
