"kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III, kes püüdis Rootsi mineviku hiilguse taastada. Aastatel 17711788 valitses ta üha suuremas vastuolus parlamendiga, mille võimu ta oskuslikult piiras. Aastal 1788 õnnestus tal kehtestada täielik absolutism ja järgnevalt püüdis ta sõjas Venemaaga saada osaltki tagasi Põhjasõjas kaotatut. Kaheaastane sõda ei toonud siiski tulemusi ja 1790. aastal pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis
"kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III, kes püüdis Rootsi mineviku hiilguse taastada. Aastatel 17711788 valitses ta üha suuremas vastuolus parlamendiga, mille võimu ta oskuslikult piiras. Aastal 1788 õnnestus tal kehtestada täielik absolutism ja järgnevalt püüdis ta sõjas Venemaaga saada osaltki tagasi Põhjasõjas kaotatut. Kaheaastane sõda ei toonud siiski tulemusi ja 1790. aastal pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetust. Seejärel sõlmiti Vene- Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ja piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis
poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III (pildil), kes püüdis Rootsi "mineviku hiilguse" taastada. 17711788 valitses ta üha suuremas vastuolus parlamendiga, kelle võimu ta oskuslikult piiras. 1788. aastal õnnestus tal kehtestada täielik absolutism ning järgnevalt püüdis ta sõjas Venemaaga saada tagasi osaltki Põhjasõjas kaotatust. Kaheaastane sõda ei toonud kaasa siiski erilisi tulemusi ning 1790 pidi Rootsi leppima Värälä rahuga, millega sõda lõppes piirimuutusteta, kuid Venemaa kohustus Rootsile maksma toetussubsiidiume. Seejärel sõlmiti ka Vene-Rootsi liit. Gustav püüdis järgnevalt ellu viia valgustuslikke reforme ning piirata veelgi aadlike mõju, kuid 1792. aastal langes ta maskiballil atentaadi ohvriks. Järgnevalt püüdis absolutistlikult valitseda
tõelised vajadused ja soovid, on seda stiili nimetatud küll osaline-võit/ osaline-kaotus, küll minikaotus-minikaotus stiiliks. Kompromiss on otstarbekas ajutise või kiire lahenduse leidmiseks. Sobib samuti vähemolulise probleemi puhul, mis annaks mõlemale poolele positiivse emotsiooni, et siis olulisemate küsimustega edasi minna. Kompromissil on rida eeliseid. See on tihti lihtsaim ja kiireim lahendus. Osapooled saavad oma vajadused vähemalt osaltki rahuldatud. Kompromissi peetakse suhteliselt õiglaseks. Kompromissil on ka rida puudusi. Vähem pühendutakse alternatiivide otsimisele ning see takistab kõikide olemasolevate võimaluste uurimist. Üks osapool peab tavaliselt rohkem andma. Rohkem pööratakse tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. Kompromiss on kergema vastupanu tee. 5. Koostöö puhul püütakse leida lahendus, mis võimaldaks täielikult arvestada mõlema poole huve
1803 kuni 1828; 2. Renessansiliku klassitsismi ja mõõdukas ajalooliste stiilide valitsemine (Jacobi, Vinkleri, Rathausi ehitised), kestab a. 1828 kuni 1869; 3. Eklektitsismi ja modernismi valitsemine (Rötscher, Guleke, Nikitin, Hoffmann j. t.), a. 1869 kuni meie ajani. Esteetilisest seisukohalt hinnatuna võiksid kunstiväärtuse peale pretendeerida kõige pealt esimese ajajärgu ehitised. Ka teise ajajärgu ehitiste hulgas leidub mõni, mida osaltki tõsiselt võiks võtta; mis puutub aga kolmandasse, siis ei tule selle aja ehitistest kunstitööna üksi ehitis arvesse. 14 KASUTATUD MATERJALID 1. http://www.utlib.ee/ee/index.php?cat=ea&sisu=arkitektid&pt=3&amenu=dg 2. Google pildi otsing 3. Eesti Entsüklopeedia. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994 15 LISAD 1. Tartu Ülikooli hoone eestvaated 2. Kolga mõis
annaabi.ee 
