· Teilorism oli tõhus viis madala oskustasemega tööjõu tegevuse koordineerimiseks. · Ent teilorismiga kaasnes kogu suurte hierarhiliste organisatsioonide probleemistik aeglane otsustamine, jäigad tööeeskirjad ning suutmatus kohaneda uute oludega. · Ka kõige suuremad filmad ei suuda kõiki tehnilisi teadmisi genereerida oma seinte vahele. · Tundub, et anonüümsest andmevahetusest elektroonilise võrgu kaudu siiski ei piisa, et tekitada osalistes usaldust ja lugupidamist. · Samas on raske toota ideedest rikkust, kui puuduvad ühiskondlikud sidemed, mis ka internetiajastul nõuavad midagi enamat kui jäme kaabel ja kiire ühendus.
kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo – jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego – eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT.
kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus: ! Üldjaatav A (affirmo jaatus) S+aP-! Osajaatav I (affirmo) S-iP- ! ! Üldeitav E (nego eitus)! S+eP+! Osaeitav O (nego) S-oP+. A: Kõik lapsed on toredad.!! ! ! I: Mõni laps on tore. E: Ükski laps pole tore.! ! ! ! O: Mõni laps ei ole tore. 9. KATEGOORILISTE VÄIDETE LOOGILINE RUUT.
mõju ja jätavad ta mällu suurema jälje 6) Suunitlemata intervjuu - initsiatiiv on respondendi käes, uurija laseb respondendil end tühjaks rääkida püüdes suunata respondendi monoloogi teda huvitavas suunas. Sellise lausteksti mõte on selles, et jutus leidub mõnikord infot, mida poleks võimalik teiste meetoditega kätte saada. Puht tehniliselt kujutab intervjuu endast vestlust uurija ja respondendi vahel, kuid tegemist on pseudovestlusega, kus üks osalistes (so. intervjueerija) imiteerib võrdset vestluspartnerit, tema eesmärk on leida vastused teda huvitavatele küsimustele. Respondendi suhtumine uurijasse on korrelatsioonis respondendi haridustasemega - mida rohkem haridust, seda positiivsem ja mõistvam on tema suhtumine uurijasse ja küsitlusse endasse. Ka intervjuu on vahendatud uurimise liik, uurija kannab kirjalikult paberile respondendi vastused, anonüümse uuringu käigus pole diktofoni kasutamine lubatud. KÜSITLUS:
annaabi.ee 
