Referaat Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Tartu Ülikool Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel.............................................................3 Sotsiaalvõrgustiku mõju ülekaalulisusele.............................................................................................4 Käitumuslik teraapia ja sibutramiin......................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6
I maailmasõja võitjad ja kaotajad I maailmasõda oli kõige esimene suurem sõda, mis puudutas üsna otseselt peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja osapooled kaheks: Antant ja teisel pool Kolmikliit. Need kaks osapoolt kiskusid sõtta otseloomulikult ka need maad, kelle alade pärast sõda peeti. I maailmasõda kestis neli aastat, mille jooksul hävitati peaaegu kõik, mis ette jäi ning valati ka ohtralt verd. Selle maailmasõja lõpuks peetakse 11.novembrit 1918. aastal, mil sõlmiti Compiegne'I vaherahu ning Saksamaa kapituleerus. See tähendas vaid üht Antant oli saavutanud võidu. Kuid nii-öelda ametlik punkt pandi sellele sõjale Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad, Prantsusmaad ja ka USA'd võib pidada kasulõik...
12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Uuringus osalejatelt koguti andmeid fookusrühma intervjuudega. See meetod valiti eeskätt põhjusel, et ei tekiks erinevast võimupositsioonist tingitud konfl ikti uurija ja uuritavate vahel (Gibbs, 1997), sest uuringu vastutav täitja on õppejõud ja struktuuriüksuse juhataja. Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18
käitumusliku sekkumise programm, mis aitab lastel ja noorukitel parandada sotsiaalsete oskuste pädevust ja moraali üle arutlemist, kontrollida paremini oma viha ning vähendada agressiivset käitumist. Programm on suunatud krooniliselt agressiivsetele lastele ja noorukitele. Seda programmi on arendanud Arnold Goldstein ja Barry Glick. Nüüd on ARK levinud üle kogu maailma. ARK-i uuringutes on leitud, et programmis osalenutel enamusel väheneb agressiivne käitumine märgatavalt, vähemärgatavalt või suureneb üksnes positiivne käitumine. (Glick, 2006) Programm koosneb sekkumistreeningutest, kus kümne nädala jooksul saadakse sotsiaalsete oskuste arendamist, viha kontrollimise treeningut ja moraali arutlemise väljaõpet. Oskuste omandamist aitab suurendada täiendav õpe, tugevdavad tehnikad ja suunatud grupiarutelud. Uuringud on näidanud, et õpilastel, kes arendavad neid valdkondi, on märgatavalt vähem
alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt: ·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas. Teadmiste parandamiseks korraldati erinevaid kursuseid, kus õpetasid ka Kaitseliidu Peastaabi ohvitserid. Aastatel 1926-1936 korraldati kokku 108 kursust, milles keskmisel osales 28 meest. Kursustel osalenutel ohvitseridel ja allohvitseridel oli ka võimalus teenide välja kõrgem auaste.. ·Jao ettevalmistus-"1937.a võeti väljaõppe raskuspunktiks jao ettevalmistus kallaletungi ja rünnaku teostamiseks. Selle ala esiletõstmine on tingitud kaasaegse lahingu ja iseloomustavast nõudest, et lahinguväli oleks tühi. Relvade võimas tuli ei luba enam tihedate jala- ja ratsameeste ridade väljale toomist. Jagu on pillatud laiali ja ta peab oskama selles
piirkonnad vähem aktiivsemaks, selgus Columbia ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust. Katsetest selgus, et pärast mitmete tuntud filmidest pärit vägivallastseenide vaatamist muutus ebasobivaid ja põhjuseta rünnakuid tagasihoidev ajupiirkond vähem aktiivsemaks. Nende muutuste tõttu võib juhtuda, et inimesed ei suuda oma agressiivset käitumist kontrollida. Seda kinnitasid ka isiksustestide tulemused – uuringus osalenutel, kes käitusid keskmisest agressiivsemalt, oli antud ajupiirkonna tegevus vähem aktiivne. Lisaks leidsid Columbia teadlased, et vägivallastseenide korduva vaatamise tagajärjel muutus aktiivsemaks tegevuste planeerimisega seotud ajupiirkond. Kui uuringus osalenud vaatasid mitte vägivaldseid, kuid sama kaasakiskuvaid õudust või liikumist kujutavaid stseene, siis ajus sarnaseid muutusi ei toimunud. (Tähelepanu
annaabi.ee 
