Balti riikidele: 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatsov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputs) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti
13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti ülemnõukogu Eesti Kongressi täidesaatva organi Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu otsuse Eesti iseseisvusest, mille järgi taastati juriidiliselt 1918. aastal asutatud ja 1940. aastal NSV Liidu poolt okupeeritud Eesti Vabariik. 20. augusti otsusele järgnes kiiresti diplomaatiliste suhete taastamine
poeletid, ülipikad järjekorrad ning hüppeline hinnatõus. Puudus oli kõigest: toiduainetest, rõivastest, küttest. Kaupluste uste taga looklesid pikad järjekorrad. Selles olukorras kehtestati talongid, kuid nendest ei olnud abi. Hinnad tõusid kiiresti. 1992. 1993. aastaks majanduse olukord stabiliseerus. 1990. aastal valiti uus iseseisvusmeelne Eesti NSV Ülemnõukogu. 3. märtsil 1991 välisvaatlejate osalusel peetud referendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse poolt. Eesti riiklus taastati aastatel 1991 1992 õigusliku järjepidevuse alusel. Sellele tuginevad Eesti rahvusvaheline staatus, kodakontsuspoliitika ja omandisuhted. 20. augusti 1991 hiliõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Otsustati taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist, moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduslik Assamblee ja viia 1992. aastal läbi parlamendivalimised.
Paljudes Ida-Euroopa maades, sh Eestis ja Venemaal, hakkasid samal ajal levima mitmed epideemiad. Vastavalt uuringutele "HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas" ja ,,Uimastite sisseveo takistamine vanglates ", on süüdimõistetutest pooltel vanglas kaaslasi, kes on proovinud või kasutavad narkootikume. Üks kümnendik uuringus "HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas" osalenuist väitis, et narkootikume kasutab enamik nende kaaslastest. (Liilia Lõhmus 2004; Justiitsministeerium 2005) Levinuimad uimastid vanglates on kanep, amfetamiin, rahustid, heroiin, ecstasy, oopium, GHB, ketamiin, LCD ja kokaiin (Liilia Lõhmus, 2004). Lisaks kanepile, amfetamiinile ja opiaatidele kasutavad süüdimõistetud veel rahusteid (Justiitsministeerium 2005). Vastavalt uuringule ,,Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele
lõpus, 86% ameeriklasi suhtus heakskiitvalt ihunuhtluse kasutamisse kodus. Kooliõpetajad oma põhimassis ei vaidlusta samuti taolist «kasvatusvahendit». Alfred Kaduchin'I ja Judith Martin'i andmete kohaselt kaks kolmandikku 1972 aastal Rahvusliku haridusassotsiatsiooni poolt küsitletuid algkooliõpetajaid suhtus positiivselt kehalise karistuse kasutamisse koolis, ja pool kõigist viimases Gellupi küsitluses osalenuist õpetajatest samuti pooldas neile sellisel viisil sõnakuulmatute õpilaste karistamise õiguse andmist. 35 Tänu laialt levinud arvamusele, et füüsiline karistus on lapse käitumise kontrollimise vajalikuks ja efektiivseks meetodiks, paljud vanemad võtavad seda kasutusele kasvõi kord elus nendes 34 Patterson, Dishion and Bank. (1984). Behavior genetics of aggression in children: review and future directions. Developmental Review, nr 4, lk 593 622. 35
annaabi.ee 
